Simon Neubauer Saksamaalt Leipzigist Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudist ja ta kolleegid mõõtsid inimeste ja ahvide pealuu sisejäljendite põhjal aju kuju. Inimahvide ajusid on teadusuuringuteks raske hankida, seepärast tuligi kasutada kolpi.

Mõõtmistel selgus, et ajupoolkerade asümmeetria oli kõigil uuritud liikidel, inimene kaasa arvatud, üsna ühesugune. Ainult šimpansitel, meie lähematel sugulastel, olid poolkerad keskmiselt võttes natuke sümmeetrilisemad kui inimestel, kuid gorilladel ja orangutanidel valitses ajus täiesti inimlik ebasümmeetria.

Just nagu inimeselgi, eendusid ka gorillal ja orangutanil näiteks vasak kuklasagar ja parem otsmikusagar enam kui neile vastavad sagarad vastaspoolkeral.

Teadlaste suureks üllatuseks tuli inimesel ahvidega võrreldes ilmsiks aga hoopis üks ootamatu iseärasus: ajupoolkerade ebasümmeetrilisuse konkreetsem jaotus sagarate vahel oli inimeste keskis märksa varieeruvam kui ahvidel. Sellel võib teadlaste arvates olla mingi seos inimese ajuosade suurema funktsionaalse spetsialiseerumisega.

Kuid et inimese aju ei erine ebasümmeetria poolest üldkokkuvõttes ahvide omast, ei saa suuremat ebasümmeetriat enam nii hästi inimlikkuse mõõdupuuks pidada, kui seni on tundunud.

Kui näiteks teadlased peaksid mõnel meie inimlasest sugulase fossiilil kindlaks tegema aju ebasümmeetria, ei saa sellest ilma muu lisateabeta, näiteks arheoloogilise materjalita järeldada väga palju selle sugulase vaimsete võimete erilisuse kohta.

Neubauer ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et inimestel võiks juba olemasolevale ebasümmeetriale tekkida küll ahvidega võrreldes uudseid rakendusi. On teada, et näiteks keele ja kõnega, mida ahvid ju kaugeltki sama hästi ei valda, on inimese ajus hakanud tegelema eelkõige vasak poolkera.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.