Rwandas, Ugandas ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis elavad mägigorillad on ohustatud ning sellest liigist on järel vaid 1004 isendit. Nende arv on alates 1980. aastatest aeglaselt tõusnud, ehkki viimastel aastatel on hingamisteede nakkushaiguste puhanguid olnud üha rohkem.

Ühel sellisel juhul Rwandas oli rühmas 12 loomast 11 nohus ning nad köhisid ja olid letargilised. Veterinaaridel õnnestus viiele anda antibiootikume, kuid kaks ravimata ahvi surid. Surmajärgsed uuringud näitasid, et nad olid nakatunud viirusesse, mis tavaliselt mõjutab inimesi ja mida nimetatakse inimese metapneumoviiruseks.

643 fotost pea kõigi peal olid inimesed gorillale lähemal kui seitse meetrit ja 20 foto peal esines ka füüsilist kontakti. Kongo Demokraatlikus Vabariigis tehtud piltidelt võis näha umbes kahel kolmandikul juhtudest näomaske kandvaid inimesi, kuid kahes teises riigis ei kasutanud neid mitte keegi.

Oxfordi Brookes'i ülikooli teadlased tutvustasid oma tööd septembris Oxfordis toimunud Euroopa Primatoloogia Föderatsiooni kohtumisel. Üks analüüsi teinud teadlastest, Gaspard van Hamme ütles, et tihti on lähedase kontakti algatajad noored gorillad. "Alaealised primaadid kipuvad olema uudishimulikumad."

Gladys Kalema-Zikusoka Uganda heategevusorganisatsioonist Conservation Through Public Health (eesti keeles Looduskaitse rahvatervise kaudu) ütles, et inimesed, kes üritavad internetti postitamiseks saada täiuslikku selvepilti, on osa probleemist. "Sotsiaalmeedia muudab selle probleemi kindlasti veelgi hullemaks."

Leiud ei näita, et reegleid alati rikutakse, kuna inimesed postitavad tõenäolisemalt selliseid pilte, kus nad on loomade lähedal, selgitas van Hamme. "Eesmärk ei olnud öelda, et see juhtub sellises proportsioonis koguarvust, vaid see, et seda juhtub väga sageli."

Võib-olla kannavad inimesed suurema osa ajast näomaske ja võtavad need lihtsalt foto saamiseks ära. "Kuid see kujutab endast siiski riski."

Turism peaks sellest olenemata jätkuma, kuna see toob looduskaitseprogrammidesse vajaminevat raha, ütles Kalema-Zikusoka. See motiveerib ka kohalikke ahve kaitsma. "Muidu kui gorilla satuks nende aeda, siis nad tapaksid ta. Kuid gorillad võivad olla põhjus, miks nende lapsel on töö.''

Hiljuti läks viraalseks video, kus paar noort gorillat ühe ränduri juukseid hooldama hakkasid. "Turistid loodavad saada sama kogemuse," ütles Kalema-Zikusoka.

Fabian Leendertz Berliini Robert Kochi instituudis ütles, et reeglite rangem jõustamine on turismikohtade endi ülesanne. "Eeskirjade vahel on suur varieeruvus. Inimesed annavad tõenäolisemalt giidile paremat jootraha, kui nad saavad teha hea selvepildi.''

Leendertzi sõnul on näomaskid hädavajalikud, kuna mõnikord ei saa inimesed loomade juurest taganeda. "Gorilla võib teile lähedale tulla ja te ei pääse minema, kuna olete tihedas põõsas."

Uganda kavatseb alustada näomaski reegli jõustamist pärast seda, kui looduskaitsjate, pargivahtide ja turismiarendajate kohtumisel septembris Ugandas Entebbes toimunud Aafrika Primatoloogiaühingu konverentsil selles soovituses kokku lepiti.

Van Hamme usub, et gorillade kaitsmisest hoolivad inimesed oleksid valmis kandma maske ja hoidma suuremat distantsi, kui põhjuseid neile selgitataks. "Ma ei usu, et kogemus oleks vähem nauditav. Kuid pildid võivad Instagramis vähem meeldimisi saada."

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist.