Paleoantropoloog Herman Pontzer New Yorgi Hunteri kolledžist ja primatoloog Stephen Ross Chicagos asuvast Lincoln Parki loomaaiast määrasid uurimuse tarbeks 27 šimpansi, kaheksa bonobo, kümne gorilla, 11 orangutani ja 141 viiest erinevast populatsioonist pärit inimeste päevas kulutatava energiahulgaga.

Mõõtmiste tegemiseks täiendasid teadlased inimahvide joogivett kahe hapniku ja vesiniku teisendiga ning jälgisid, kuidas muutus aja jooksul uriinis nende suhteline sisaldus. Kiiruse põhjal oli võimalik hinnata sama perioodi vältel eraldunud süsihappegaasi ja selle kaudu ka põletatud kalorite hulka. Kuldstandardiks saanud meetodit on kasutatud varem laialdaselt inimeste metabolismi uurimiseks.

Töörühm leidis pärast kaaluerinevustega arvestamist, et inimesed põletasid päevas šimpansitest ja bonobotest vastavalt 400 ning gorilladest ja orangutanidest 635 ja 820 kilokalorit rohkem. Keskmiselt on seega näiteks šimpansite päevane energiakulu šimpansite omast enam kui 27 protsendi võrra väiksem. Kuigi eelnevad uuringud on vihjanud, et vangistuses ja vabas looduses elavate inimahvide kulutatav energiahulk on võrreldav, kasutati inimeste ja teiste inimahvide vahelise võrdlusmomendi loomiseks istuva elustiiliga inimesi.

Täiendav analüüs pakkus kinnitust ka varem tehtud tähelepanekule, et inimeste rasvaprotsent on inimahvide omast oluliselt kõrgem. Kui näiteks emas- ja isasgorillade rasvaprotsent on vastavalt 13,9 ja 15,2 protsenti, siis meeste ja naiste puhul oli see keskmiselt 41,7 ja 22, 9 protsenti. Lisarasv oli autorite hinnangul raskemate aega üleelamiseks hädavajalik.

Lisaks täiendavale rasvale aitas kiiremat ainevahetust Pontzeri ja Rossi hinnangul alal hoida toidu jagamine ja mitmekesisem toidusedel.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.