Kuidas tulla toime talviselt kuiva nahaga? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kokkuvõttes võib öelda, et kuiva naha hooldusel peab järgima kolme põhitõde: kreemitamine, kreemitamine ja kreemitamine.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuiva naha hooldusel peab järgima kolme põhitõde: kreemitamine, kreemitamine ja kreemitamine.

Praeguste ilmadega süveneb paljude inimeste mure naha kuivuse pärast. Kuiv nahk on probleem, mis võib häirida igapäevast elukvaliteeti ja enesetunnet, samuti võib hooldamata kuiv nahk muuta selle vastuvõtlikumaks uutele nahaprobleemidele. Teadlane selgitab, miks kuiva nahka hooldada ja kuidas seda teha.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse õppekava vilistlane, praegune dermatoveneroloogia eriala arst-resident Bret Kaldvee kirjutab, et kuiva nahka iseloomustavad ketendus, raskematel juhtudel ka nahapraod. Kuiv nahk põhjustab sügelust ja teeb selle ärritajatele vastuvõtlikumaks. Kui kuivus on väga tugev ja nahka ei ole õigesti hooldatud, võib see põhjustada põletikku ehk dermatiiti. Niisiis on vaja kuiva nahka hooldada eelkõige selleks, et parandada oma enesetunnet. Kahjuks ei ole võimalik kuiva nahka "välja ravida", seetõttu peavad ravi ja hooldus olema regulaarsed ning eluaegsed.

Küll aga saab nahakuivust vähendada mitme väikse nipiga.

  • Patsiendid, kes armastavad pikki vanniskäike, peaksid selle asemel käima pigem duši all, sest siis ei puutu nahk nii kaua veega kokku.
  • Et vesi kuivatab nahka, on soovitatav niiskuse nahka lukustamiseks kasutada vanniõlisid. Duši all pestes võiks samuti eelistada tundlikule või atoopilisele nahale mõeldud dušiõlisid ja -kreeme, mis ei ärrita nahka ning aitavad hoida juba niigi rikutud nahabarjääri.
  • Tasub vältida seepi, sest see kuivatab nahka.
  • Vesi ei tohiks olla väga kuum, eelistama peaks leiget vett.
  • Pärast pesemist tasub ennast pehme rätikuga kuivaks tupsutada. Sügelevat nahka ei tohi hõõruda!
  • Kohe pärast naha kuivatamist võiks nahale kanda palju rasvast kreemi.

Viimane punkt võtab kokku kuiva naha baasravi: igapäevane naha kreemitamine. Kuiv nahk ei lähe ajaga paremaks, vaid vastupidi: vananedes kipub naha kuivus süvenema. Uuringud on näidanud, et peaaegu iga üle 60-aastane inimene kannatab vähemal või rohkemal määral nahakuivuse käes. Kuidas sellega toime tulla? Seespidist ravi kuiva naha jaoks ei ole – kahjuks ei aita ei toidulisandid ega vitamiinid. Peamine lahendus ongi igapäevane naha kreemitamine.

Kreemide põhiline ülesanne on vähendada nahasügelust ja parandada nahabarjääri funktsiooni – selle kaudu vähendatakse ärritajate (aga ka näiteks bakterite) tungimist nahka ja piiratakse naha veekadu.

Kreemide valikul võiks eelkõige lähtuda sellest, kui kuiv on nahk ning missugune kreem nahale sobib ja kõige mõnusam tundub. Juhul kui on tekkinud juba dermatiit ehk nahapõletik, mis väljendub punetavate ja ketendavate laikudena, on sagedasti vaja (mõne)nädalast retseptiravimite kuuri. Kõige sagedamini kasutatakse lokaalseid steroidkreeme või kaltsineuriini inhibiitoreid, mis aitavad põletikul kiiremini taanduda.

Missugune nahahooldustoode valida?

Kõik eespool mainitud nahahooldusvahendid, kreemid ning duši- ja vanniõlid soovitan soetada eelkõige apteegist. Tooted võiksid olla mõeldud atoopilise dermatiidiga või tundlikule nahale, sest neis on kuivale nahale vajalikud ained ning neist on eemaldatud potentsiaalsed ärritajad: tavaliselt lõhna- ja värvained.

Valge ja suhteliselt lõhnatu kreemi pealepanek ei pruugi küll olla õhtune nauding, kuid nahk on teile selle eest tänulik. Probleem seisneb selles, et kuigi lõhna- ja värvained muudavad kreemitamise meeldivamaks, on need tegelikult põhilised nahaallergiate tekitajad. Kuiv ja juba varem kahjustatud nahk on uutele ärritajatele palju vastuvõtlikum kui nahk, mille rasvasisaldus on normis.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuiva naha hooldusel peab järgima kolme põhitõde: kreemitamine, kreemitamine ja kreemitamine.

Bret Kaldvee on lõpetanud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse õppekava aastal 2014. Alates 2014. aastast omandab ta eriarstiteadmisi dermatoveneroloogia eriala residentuuris. 2016. aastal alustas ta Tartu Ülikoolis doktoriõpinguid arstiteaduse õppekava alusel. Kaldvee on osalenud dermatoloogiakoolitustel Euroopas, sealhulgas läbinud Austrias Grazi Ülikoolis dermatoskoopia täiendusõppe. Ta on Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi, Euroopa Dermatoveneroloogide Akadeemia (EADV) ja Rahvusvahelise Dermatoskoopia Seltsi (IDS) liige. Kaldvee räägib nahaga seotud teemadel ka oma Youtube'i kanalis Dr Bret.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: