Minutiloeng: kuidas hoiduda jõulustressist?
Jõulumuusika, piparkoogilõhn, perering, kinkimisrõõm - see on jõulumeeleolu üks külg. On aga ka teine. Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala doktor Eva-Maria Kangro selgitab, et paljude inimeste jaoks tähendab pühadeks valmistumine hoopis stressirikast kommertsrallit, millest võib saada ka üledoosi.
Jõuluajaga seostuvad enamasti ikka helged mõtted ja tunded, elevus ning lähedus. Tehakse head, õhus on mõnusad lõhnad, romantika ja kõlab muusika, mis käivitab positiivseid tundeid. Jõulud on kinkimise ja heategude aeg ning sotsiaalsete olevustena vajame niisugust vastastikkust väga palju. On see ju humaansuse põhiolemus.
Mündil on aga mitu külge.
Hulk inimesi leiab end viimasel hetkel kaubandusvõrgust, ajades taga kümneid kingitusi ja samas tundmas, et see kõik toimub justkui olude sunnil. Tegemist on tüüpilise võitleva stressreaktsiooniga, kui asjad kuhjuvad viimasele hetkele.
Osa läheb ka põgenemise teed, proovides pühadest sõna otseses mõttes eemale tõmbuda. Ka see on omamoodi stressiga toimetuleku viis.
Võib-olla oled aga hoopis kogenud, kuidas sind kisub kaasa ahvatlustest ja hüvedest nakatunud ostlemiseufooria. Jah, see on positiivne stress. Ostmine võib tõepoolest olla ka rõõmsa enesetunde hankimise allikas. Aga ettevaatust liialeminekuga. Teadusuuringute kohaselt kannatab u 5 protsenti inimestest tarbimissõltuvuse all, mis kujutab endast üsna tülikat psüühikaprobleemi.
Tarbimissõltuvuse või kliinilise nimetusega kompulsiivse ostlemise puhul tunneb inimene vastupandamatut vajadust osta "ilusaid" või "vajalikke" asju, kogedes seejuures kõrgendatud heaolutunnet.
Enamasti ei jää aga saabumata ka võrreldava intensiivsusega pohmelus, mida aitab leevendada uus doos "ainet". Seega ei erine tarbimissõltuvus kuigivõrd mistahes teisest käitumislikust või ainesõltuvusest.
Saab ka teisiti. Ülemäärane stress ei ole paratamatus ega ammugi mitte jõulude süü. Käitumis- ja ajuteadlased on selgelt näidanud, et meie enesetunne ehk aju keemiline tasakaal sõltub eelkõige sellest, kuidas me olukordi enese jaoks tõlgendame.
Seega, mis oleks, kui pühade virvarris keskenduda sellele, mis sinu heaolu päriselt toidab ja ajule kasulik on? Siin on kolm soovitust:
- Võta lihtsalt aega tähelepanu pööramiseks. Sul on kindlasti olemas 10 minutit, et keskenduda mõttele, mis sulle ja su lähedastele päriselt korda läheb. Ja siis ka tegutseda. Nõnda langeb ära nii mõnigi pinge.
- Teadvusta ja naudi pühadeaja esteetikat. Kõik need meelierutavad lõhnad ja maitsed, jõuluehtes keskkond, kaunid helid! Teadlikult mõnuledes tajume ka oma piire palju erksamalt ning nõnda on lihtne hoiduda ka ületarbimisest. Puudutagu see asju või ka näiteks söömist.
- See kõige tähtsam: tunne heameelt inimestest, sealhulgas iseendast. Näita seda välja! See on kõige tõhusam depressiooni vaktsiin.
Eva-Maria Kangro on psühholoog, muutuste juhtimise nõustaja ja hea elu fänn.
Ta kaitses doktorikraadi Tallinna Ülikoolis, uurides inimeste impulsiivset käitumist ja selle mõjutegureid. Ta on tegutsenud nii psühholoogiateadlasena kui olnud teadusliku mõtteviisi edendaja inimeste juhtimise valdkonnas.
Toimetaja: Marju Himma