Seost leetritesse nakatumise ja immuunsüsteemi nõrgenemise vahel kahtlustati juba kümneid aastaid. Enne 1963. aastal alanud vaktsineerimisprogramme haigestus neisse peaaegu iga laps. Leetritesse suri neist igal aastal ligikaudu 2,6 miljonit. Tõhusa vaktsiini toel ei vähenenud pelgalt leetrijuhtude arv.

Muu hulgas vähenes märkimisväärselt ka haigestumine bakteritest tingitud hingamisteede nakkustesse või kõhulahtisusse. Toidu ja tarbekaupade nappuse käes kannatavates riikides registreeriti haigusjuhte poole vähem, vaesunud piirkondades isegi 90 protsendi võrra.

Möödunud aastal ilmunud töö kinnitas, et osaliselt on seose taga immuunsüsteemi amneesia. Leetriviirus kaaperdas enda paljundamiseks eeskätt lümfikudedes asuvaid B-lümfotsüüte. Rakud moodustavad osa immuunsüsteemi mälust. Kui sama haigustekitaja üritab nakatada inimest teist korda, lüüakse sissetung tagasi juba oluliselt kiiremini.

Nakkuse lõppfaasis asub nakatama viirus enda levitamiseks ülemiste hingamisteede pindu vooderdavaid rakke. Suurem kahju on selleks ajaks aga juba tehtud. Kui mälurakke ei jõudnud surmata viirus, viib hävitustöö nakkusest vabanemiseks lõpule immuunsüsteem.

Järgnenud epidemioloogilised uuringud viitasid, et mõju on pikaajaline. Laste surma lapseea haigustesse sai ennustada kõige paremini selle põhjal, kas ta oli põdenud eelnenud kolme aasta jooksul leetreid. Samas ei võimaldanud öelda see midagi seose põhjuslikkuse kohta. Seda võimaldavad teha värskelt ilmunud kaks tööd.

Kaks sõltumatut töörühma uurisid Hollandis asuvas kolmes protestantistlikus õigeusukoolis käiva 4–17 aasta vanuste leetrite vastu vaktsineerimata 82 lapse vereproove. Proove koguti nii enne kui ka pärast 2013. aastal puhkenud leetripuhangut. Haigestumist õnnestus vältida neist vaid viiel. Üks töörühmadest keskendus B-lümfotsüütidele, teine haigustekitajaid neutraliseerivatele valkudele ja antikehadele.

Velislava Petrova Wellcome Sangeri inimgeneetika instituudist leidis kolleegidega, et B-lümfotsüütide tase tõusis pärast nakatumist endisele tasemele alles 40–50 päeva pärast. Seejuures vähenes nii kindlaid haigustekitajaid n-ö mäletavate kui ka nende suhtes veel häälestamata B-lümfotsüütide arv.

Teisisõnu on lapsed leetrite läbipõdemise järel teiste haiguste suhtes oluliselt haavatavamad. Samal ajal ei võimalda uuring öelda, kui tõhusalt aitasid haigustekitajate vastu võidelda nakatumise järel tekkinud mälurakud.

Michael Mina Howard Hughesi meditsiini instituudist nentis aga, et laste veres leiduvate antikehade mitmekesisus oli kaks kuud pärast nakatumist sõltuvalt lapsest 11–73 protsenti võrra väiksem. Vaktsineeritud lapsed kaotasid nakkuse vastu võideldes eelnevalt tekkinud antikehadest keskmiselt kümme protsenti.

Leetrite läbipõdemine annab seega haiguse vastu küll eluaegse kaitse, kuid sunnib lapsi immuunsuse taastamiseks läbi põdema suurt osa haigustest, mida olid nad juba vähemalt korra elu jooksul kohanud.

Mina töörühm tõdes, et arenenud riikides surrakse neisse heal tasemel meditsiinisüsteemi tõttu nüüdisajal haruharva. Seda ei saa öelda aga arengumaade kohta. Samal ajal toovad tulemused selle hinnangul taaskord välja leetrivaktsiini mitmekordse kasuliku mõju.

Käesoleval aastal on haigestunud Euroopas eeskätt vähenenud vaktsiiniga hõlmatuse tõttu leetritesse üle 97 000 inimese. Neist enam kui pooled elavad Ukrainas. Eestis registreeriti esimese üheksa kuuga 26 leetrijuhtumit.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science ja Science Immunology.