Millest kägu kukub? ({{commentsTotal}})

Tänaste maastike lahutamatuks osaks olevad elektriliinid on kägudele sobilikud varitsemiseks ja laulmiseks.
Tänaste maastike lahutamatuks osaks olevad elektriliinid on kägudele sobilikud varitsemiseks ja laulmiseks. Autor/allikas: Flickr.com/Jargal Lamjav

Loomade suhtlemine helide abil on selgroogsete seas laialt levinud. Selle parimaks näiteks on linnud, sest nende laulu või muid häälitsusi võib kuulda igal ajal.

Kuna heli levib ka pimedas, kaugele ning läbi või ümber takistuste, on selle kasutamisel mitmeid eeliseid. Kägu (Cuculus canorus) ei ole lindude seas just kõige osavam laulja ning võrreldes laululindudega kõlab tema lihtne hüüd "kuku" inimkõrvale monotoonselt. Ent selle lihtsa häälitsuse järgi eristab isane kägu naabrit võhivõõrast, kelle suhtes olla agressiivsem.

Lisaks lihtsale kuku-häälitsusele on käo repertuaaris märksa harvemini kasutatav "kuku-kuu", mille funktsioon on jäänud selgusetuks. Siiski levib arvamus, et see on seotud emaslindude kohaloluga.

Emase käo repertuaari kuulub aga kõlav, kilkav häälitsus. Arvatakse, et seda kasutab ta pesaomaniku häirimiseks, et peale tema pessa munemist märkamatult pesa juurest lahkuda, sest kilkamine sarnaneb raudkulli (Accipiter nisus) häälitsusele. Kuid selles teoorias on ka kahtlejaid, sest käod munevad reeglina pealelõunal, kilkamist võib aga sagedamini kuulda hommikul.

Kirde-Hiina märgala roostikes munevad käod kõige sagedamini ida-roolinnu (Acrocephalus orientalis) pessa, keda varitsevad naftatööstuse tõttu roostikesse rajatud elektriliinidel. Salvestades laulvaid kägusid ja mängides neile ette teiste kägude häälitsusi, uurisid teadlased, kas isased käod kasutavad "kuku-kuu" häälitsust sagedamin kui nad kuulevad emaskäo kilkamist.

Kuigi "kuku" ja "kuku-kuu" häälitsute struktuur on sarnane, on pikema häälitsuse sageduste ulatus oluliselt suurem. Tavaolukorras esitasid isased enne emaslinnu kilkamist kuuldes "kuku" häälitsust 5,1 korda, pärast kilkamist oluliselt harvem – 3,7 korda. Samas suurenes pärast kilkamise kuulmist oluliselt "kuku-kuu" esitamine, vastavalt 0,5 ja 1,1 korda.

Nii isased kui ka emased käod muutusid ärevamaks, kui kuulsid emaslinnu kilkamist ja raudkulli häälitsuse salvestust. Isased muutusid ärevamaks ka teise isase "kukut" kuuldes; "kuku-kuule" isased aga teistmoodi ei reageerinud. Emaste käitumine isaste kägude kukkumisi kuuldes märkimisväärselt ei muutunud.

Uuringu tulemused kinnitavad, et kolmesilbiline häälitsus on seotud emaskäo kohaloluga – kuuldes emaslindu, hakkasid isased seda oluliselt sagedamini esitama (kuula näidet). Seda kinnitab ka emaste sagedasem kilkavalt häälitsemine isase "kuku-kuud" kuuldes.

Kuid et emaste käitumises ei täheldatud olulisi muutusi, ei saa kindlalt väita, et "kuku-kuul" oleks otsene võrgutav mõju. Kuna kilkavaid häälitsusi tegid emased käod varahommikul, võib arvata, et häälitsus on pigem oluline kägude omavahelises suhtluses, mitte aga peremeesliigi häirimiseks.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: