Käopojad toovad varestele kasu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Vittorio Baglione/Science

Pesaparasiitidest kägude maine ei ole kõige parem. Käotibudel on kombeks oma pesakaaslasi enda šansside parandamiseks tappa, kuigi see ei pea paika kõigi käoliikide puhul. Uue töö kohaselt võivad käopojad teinekord pesale tervikuna isegi kasuks tulla – nende poolt eritatava ühendi lehk hoiab kiskjad eemal.

Parasitism on tihti peremeesloomade jaoks äärmiselt kulukas. Harakate jaoks lõpeb käopoegade kasvatamine sageli nende enda tibude hukuga – kasulaps haarab lihtsalt enamiku tähelepanust endale, jättes harakatibud nälga. Vareste puhul ei ole tulemused harilikult nii traagilised. Nende tibud suudavad iseenda eest seista. Sellele vaatamata peavad varesed siiski käopoegade toitmiseks mõningast lisaenergiat kulutama, mis pole evolutsioonilises mõttes eriti kasulik. Nii näis olevat loogiline, et ka varesed üritavad sarnaselt harakatele iga hinna eest käomunadest juba eos lahti saada.

18. sajandil elanud Saksa ornitoloogi Johann Bechsteini arvates kujutas käopoegade kasvatamine vareste jaoks piisavat privileegi, et nende pesast eemale tõrjumist vältida. Kaasaegsete arusaamade kohaselt on idee absurdne. Kui varesed sihilikult käopoegi üles kasvatavad, siis toimub see pigem seetõttu, et neil on mängus oma huvid. Ja tõepoolest, 16 aasta jooksul Daniela Canestari töörühma poolt kogutud andmete kohaselt elavad käopoegi sisaldanud pesades kasvanud varesetibud 40 protsenti tõenäolisemalt täiskasvanueani. Isegi kui taolised pesad harilikult vähem varesetibusid sisaldavad.

Samas ei saanud välistada, et käod lihtsalt kõige elujõulisemate lindude pesasid ei valinud. Hüpotees kummutati katses, kus Canestari ise pesadesse käotibusid poetas – kümnes pesas neljateistkümnest suutsid varesed üles kasvatada vähemalt ühe oma järeltulija. Seevastu kahekümne neljast käota pesas suudeti seda teha vaid üheksas.

Bioloog nägi peamise põhjusena eritist, mida käotibud stressi korral eritavad. Kaheksale kassile sellega täiendatud liha pakkudes julges seda proovida neist vaid üks. Samal ajal sõid kaheksast üheksast kassist kaheksa üheksa isukalt kastmega rikkumata liha. Sarnased mustrid ilmnesid ka teiste vareste ja röövlindude puhul.

Nii järeldabki Canestari töörühm, et pesaparasiitlus on antud juhul arenenud mõlemale osapoolele kasu toovaks suhteks. Ent siiski pole kägude poolt pakutav eelis niivõrd suur varesekolooniates, mille pesadesse käod keskmisest harvemini oma mune poetavad. Tõenäoliselt aitavad kiskjaid eemale peletada teised varesed.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Viimati muudetud 27/03/2014 18.20

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: