Tuleb välja, et neid tingimusi määrab lihtne valem, mis sarnaneb vägagi füüsikast tuntud mehaanilise impulsi valemiga, mille mõtles juba enam kui 300 aasta eest välja Isaac Newton. Impulss ehk liikumishulk on võrdne keha massi ja keha kiiruse korrutisega. Ka kergel kehal võib olla suur impulss, kui see liigub kiiresti.

Erica Chenoweth Ameerika Ühendriikidest Harvardi Ülikoolist ja Margherita Belgioioso Inglismaalt Bruneli Ülikoolist on analüüsinud andmeid Aafrika riikides aastatel 1990–2014 aset leidnud protestide, streikide ja rahutuste kohta ning avastanud, et nende mõju sõltub peale osalejate hulga ka sellest, kui sageli nad aktsioone ette võtavad.

Teadlased leidsid, et kui protestides osaleb iga viies elanik, siis umbes 60 protestiürituse juures nädalas tõuseb valitsuse kukkumise tõenäosus teoreetiliselt 100 protsendini. Kui aga osaleb iga kümnes elanik, on 100-protsendilise kindluseni jõudmiseks vaja 81 protestiüritust nädalas. Iga 20. elaniku osaluse korral aga 121 protestiüritust nädalas.

Chenoweth ja Belgioioso kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et protesti mõjukus on võrdne osalejate hulga ja ürituste sageduse korrutisega. Just nõndasamuti, nagu on Newtoni järgi impulss võrdne massi ja kiiruse korrutisega. Rahvamass on siis analoogne justkui keha massiga füüsikas. Protestiürituste sagedus aga keha kiirusega.

Kes on kuulanud meie välispoliitika korüfeesid, võib olla märganud, et nad räägivad igasuguste indikeerimiste ja eskaleerimiste kõrval tihtipeale ka mõne poliitilise protsessi momentumist. Momentum aga ongi inglise keeles justnimelt seesama mehaaniline impulss või liikumishulk.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.