Kliinikuga seotud arstide sõnul võimaldaks vähendada protseduur mitmeid hormonaalsete muutustega seotud terviseriske. Muu hulgas kasvab menopausi tõttu võimalus kuumahoogude, luuhõrenemise, põieprobleemide ja erinevate südameprobleemide tekkeks. Samuti teevad 50. eluaastate algusesse jõudnud naised sagedamini enesetapu.

Plussid ja miinused
Geenivaramu reproduktiivse genoomika teadur Triin Laisk tõi välja, et pakutav protseduur pole uus. Munasarja koe transplantatsiooni ja selle erinevaid versioone on kasutatud vähiravi patsientide viljakuse taastamiseks üle kümne aasta. "Sellistel juhtudel on tegu tänuväärt meditsiinilise võimalusega bioloogiliste laste saamiseks. Sama protseduuri kasutamine bioloogilise menopausi edasilükkamiseks on aga uus ja eetiliselt vastuoluline teema," märkis teadur.

Sarnasel arvamusel on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi arengubioloogia teadur Keiu Kask. "Debatid teemal "sotsiaalne külmutamine" ehk munasarja koe külmutamine igaühele oma soovi kohaselt, on praegu teaduses väga aktuaalsed, kuid laiem juurutamine võtab väga kaua aega, et läbi kaaluda kõik võimalikud riskid ja eetilised aspektid, et seda kasutada tervetel inimestel," laiendas Kask.

Protseduur eeldab inimese lahti lõikamist ja üldtuimestust. Sarnaselt iga sarnase meditsiinilise sekkumisega võivad sellega kaasneda omad tüsistused. "Kuna seni on kasutatud meetodit vaid vähiravi patsientidel, siis on keeruline öelda, milline on tüsistuste esinemise sagedus ja võimalikud ohud nii-öelda tervetel naistel," tõdes Laisk. Kokku on üle kogu maailma tehtud munasarja koe siirdamise operatsiooni vaid paarsada korda.

Võrreldes praegu menopausi mõjude leevendamiseks kasutatava hormoonasendusraviga on operatsioonil omad eelised. Menopaus tekib, kui reproduktiivse vananemise tõttu langeb munarakkude hulk alla kriitilise piiri ja munasarjades ei toimu enam aktiivselt munarakke sisaldavate folliikulite küpsemist. Selle mõjul ei toodeta piisaval hulga naissuguhormooni, mis on mitmete haigusriskide kasvu taga.

"Hormoonasendusravi võimaldab taastada hormonaalse tasakaalu, kuid ei taasta munasarja funktsiooni ja viljakust. Munasarja transplantatsioon võimaldab teoorias taastada nii hormoonide tootmise kui ka regulaarse follikulogeneesi," selgitas Triin Laisk. Selleks tuleb eemaldada viljakas eas väike munasarjakoe tükk, see külmutada ja siirdada menopausi tekkimise järel tagasi kehasse.

Menopausi edasilükkamisel võib olla aga oma hind. Hilisema menopausi korral suureneb teaduri sõnul tõenäosus erinevate hormoontundlike kasvajate nagu rinna- ja emakavähi tekkeks.

Elustiil vs pakilisemad vajadused
Suurbritannias hakkab maksma protseduur hinnanguliselt 7500–12 000 eurot. See hõlmab minimaalselt kahte operatsiooni ja munasarjakoe külmutis talletamist. Hinnale vaatamata lootis meetodi pioneer Simon Fishel ajalehes The Sunday Times ilmunud uudisloos, et see jõuab laiemate massideni.

Triin Laisk pidas metoodika riiklikul tasandil kõigile soovijatele hüvitamist vähemalt Eestis väheusutavaks. Kasvõi munarakkude külmutamist hüvitatakse Eestis vaid vähiravi patsientidele ja sellegagi tehti algust suhteliselt hiljuti.

"Seega jääb selline üsna kallis protseduur kindlasti veel mõneks ajaks n-ö elustiiliteenuseks, mida saavad lubada endale vähesed. Praegu pole ka uuringuid, mis võimaldaks hinnata, kui ohutu, tõhus või vajalik on selline protseduur laiemalt. Selle tegelikku mõju elukvaliteedile on raske hinnata," märkis teadur.

Meditsiiniliselt õigustatud võiks olla see vähiravi patsientidele ja naistele, keda ohustab menopaus enne 40. eluaastat. Viimasel juhul tuleb leida esmalt lahendus selle ette ennustamiseks. Teatud juhtudel võib olla abi geneetilise riski hindamisest. Ühe sellise testi on välja töötanud Triin Laisk koos Eesti Geenivaramu teadlastega.

Suurbritannias välja reklaamitud munasarja koe transplantatsioonile sarnase metoodika juurutamisega tegeletakse Keiu Kase eestvedamisel Tartu Ülikooli kliinikumis. "Esialgu soovime pakkuda sellist võimalust patsientidele, kellel on kas haiguse või ravimeetodite, nagu keemiaravimite või kiiritusravi, tõttu suur risk enneaegse menopausi tekkele. See oleks nende jaoks väikenegi võimalus säilitada lastesaamisvõimalus tulevikuks," selgitas Kask.

Triin Laisa hinnangul pole mõtet karta, et selle tõttu kasvab esimese lapse saamise vanus veelgi. Hakatuseks pole piisavalt statistikat, kui suur osa rasedustest päädib 40-aastaste patsientide seas koetüki tagasisiirdamise järel elussünniga. Selle kasuks räägib veel protseduuri keerukus ja kõrge hind. Vaatamata kardetule pole massidesse läinud isegi kordades odavam ja lihtsam munarakkude külmutamine.

Uusi tehnoloogiaid võiks näha seetõttu võimestajana. "Teadlase ja naisena on mul hea meel, et teaduse areng võimaldab välja töötada erinevaid meetodeid, mille tulemusel oleks inimestel rohkem valikuid. Tahaksin ühtlasi rõhutada inimeste harimise ja teavitustöö olulisust, et kõik need erinevad valikud, ka pereplaneerimine ning lastesaamise edasilükkamine hilisemasse ikka, saaksid tehtud teadlikult ning kõiki plusse ja miinuseid hoolikalt kaaludes," sõnas teadur.