Vastuse saamiseks tegime otsingu teadusandmebaasis Web Of Science*. Lühidalt võib kokku võtta, et:

• alkoholiaktsiisi langetamine ei pruugi kaasa tuua üldist alkoholitarbimise suurenemist, kuid enam hakkavad alkoholi ostma eakamad, väiksema sissetulekuga ning mehed. 
• alkoholihinna odavnemisega kaasnevad tervisekahjud, näiteks esineb rohkem alkoholist tingitud õnnetusi ja kroonilisi haigusi. 
• positiivne mõju võib olla salakaubanduse vähenemisele ning vähesel määral piirikaubandusele, ehkki viimase osas on uuringuid kütuseaktsiisi, kuid mitte alkoholiaktsiisi langetamise kohta. 

Soome ja Taani alkoholiaktsiisi langetamise näide

2000. aastate alguses langetasid Taani ja Soome alkoholiaktsiisi. Taanis langes aktsiis 2003. aasta 1. oktoobril 45 protsenti ning 2005. aasta 9. jaanuarist vähenes seal õlle- ja veiniaktsiis veel 13 protsenti. Soome vähenda 2004. aasta 1. jaanuaril kange alkoholi aktsiisi 44 protsenti, kangestatud veini aktsiisi 40 protsenti, lauaveini aktsiisi 10 protsenti ning õlleaktsiisi 32 protsenti.

Soomlaste alkoholihinna vähendamise taga oli muide Eesti, kes 2004. aastal Euroopa Liitu pääsenuna andis Soomele põhjust karta piirikaubandust: Eestis maksis viin viiendiku, õlu kolmandiku ja vein kaks kolmandikku Soome hindadest.  

2010. aastal tehti Taani teadlaste juhtimisel uuring, millesse kaasati kontrollriigina ka Rootsi, mis sel perioodil alkoholiaktsiise ei muutnud.

Uuringust selgus, et võrdlusriigina kasutatud Rootsis vähenes riigi lõunaosas alkoholitarbimine, põhjaosas aga kasvas pisut. Viimast on oluline välja tuua, kuna selle alusel saab öelda, et 2004. aasta alkoholiaktsiisi vähendamine Taanis ja Soomes ei suurendanud piirikaubandust, sest Lõuna-Rootsis alkoholitarbimine hoopis vähenes, mitte ei kasvanud, nagu pidanuks piirikaubanduse puhul juhtuma. 

Taani ja Soome puhul oli märgata väikest alkoholitarbimise kasvu. Kui aga vaadati eraldi ühiskonnagruppe, siis ilmnes, et kui noorte ja naiste hulgas üldiselt alkoholitarbimine vähenes, siis eakad ning iseäranis eakad mehed hakkasid rohkem alkoholi jooma. 

Pikaajalise mõjuna ilmnes sellest uuringust, et majanduslikult oli kõige suurem mõju madala sissetulekuga eakamatele meestele. 

Samasugusele järeldusele jõudis ka juba 2009. aastal avaldatud uuring, mis tõi välja, et inimesed, kelle alkoholitarbimist kirjeldasid sõnad keskmiselt või palju, hakkasid maksuvähenemise tulemusena tarbima oluliselt rohkem ning iseäranis hakkasid rohkem jooma madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed ning eakamad mehed.

Soomes on alkoholitarbimine pisitasa kasvanud 1960. aastate keskpaigast. Kui kuldsel kümnendil oli see 3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas, siis 2003. aastal tarbis täisealine Soome elanik keskmiselt 9 liitrit alkoholi. Pärast 2004. aasta alkoholiaktsiisi vähendamist kasvas tarbimine kümnendiku jagu ning on püsinud sellel tasemel praeguseni.  

Maksumuudatuse tulemusel kasvas kangestatud veinide müük 17 protsenti, õlut osteti viis protsenti enam. Õige pisut vähem hakkasid inimesed ostma lauaveine, siidreid ja muid lahjasid alkohoolseid jooke.

Üldjoontes tõi alkoholiaktsiisi vähendamine kaasa joobeseisundis korda saadetud väärtegude eest vahistamiste kasvu, joobes juhtide arvu kasvu ning alkoholist tingitud vigastuste ja surmade arvu kasvu. Siiski tõdevad teadlased, et ainult alkoholiaktsiisi arvele ka kogu eelneva kasvu panna ei saa.

Kui vaadata tervisemõjusid, siis alkoholiaktsiisi langetamine tõi kaasa tõsiste tervisehädade esinemise kasvu.

Positiivse mõjuna ilmnes eelmainitud uuringust, et salaalkoholi tootmine ja müük, mis oli aasta-aastalt nagunii vähenenud, vähenes 2004. aastal suisa poole jagu. 

Skandinaaviamaade alkoholipoliitika puhul on oluline teada, et nad on riiklikult leppinud kokku kolmes sambas, mida peetakse poliitika kujundamisel ja otsuste tegemisel silmas:

1. Range kontroll alkoholi kättesaadavuse üle;
2. Mitmekülgne riiklik kontroll alkoholi tootmise ja müügi üle, mille eesmärk on piirata eraettevõtluse kasumi teenimise huvi;
3. Alkoholi kõrge hind. 

Kõiki neid põhimõtteid väljendab ka Eesti oma "Alkoholipoliitika rohelises raamatus", ehkki omaette küsimus on, kui palju seda poliitikadokumenti hinnakujunduse osas arvesse võetakse.

Selle strateegia kohaselt "ei tohiks alkohol võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema. Alkoholiaktsiisi tõus peaks olema järkjärguline ja mõistliku aja raames etteprognoositav, et vältida salaturu hüppelist kasvu. Alkohoolsete jookide maksustamisel tuleks arvestada mõju tervisele, mõju salaturule, elanike sissetulekute muutust, naaberriikide hinnataset jms."

Mis oleks kui kogu Euroopas maksaks alkohol sama palju kui Soomes?

Hollandi teadlased lõid mudeli, mille põhiidee seisnes küsimusel, mis juhtuks siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid tõstaksid alkoholihinna Soomega samale tasemele. Soomega just seepärast, et 2012. aasta seisuga, mil nad oma mudeli avaldasid, oli Soomes Euroopa kõrgeim alkoholiaktsiis. 

Nende mudeli võttis arvesse erinevaid alkoholi (liig)tarbimise tagajärjel tekkivaid tervise ja sotsiaalseid mõjusid ning leidsid, et alkoholihinna ühtlustamine Soomega samale tasemele:

• lükkaks edasi 54 000 mehe ja 26 100 naise enneaegse surma järgneva kümne aasta vältel;
• kroonilistest haigustest esineks diabeeti vähem 98 000 mehel ja 19 100 naisel; infarkte oleks vähem 65 800 mehel ja 23 500 naisel;
• erinevat tüüpi kasvajaid oleks vähem 62 200 mehel ja 27 100 naisel;
• tähendaks, et mõnda haigust esineb 40 protsenti vähem. 

Mõistagi oli tegu vaid andmeanalüüsil tugineva prognoosiva mudeliga, mis oli väga idealistlik ning seda märkisid teadlased ka ajakirjas Preventive Medicine ilmunud teadusartiklis. 

Kuidas Hong Kong end veinimaailma kaardile murdis

Hong Kong soovis näidata end maailma veinimekana ning 2008. aastal otsustas kaotada aktsiisi veinilt ja õllelt. Viis aastat hiljem tegid Hong Kongi teadlased uuringu, milles võrdlesid inimeste alkoholitarbimise muutust.

Uuringust tuli välja, et inimeste alkoholitarbimine kasvas üüratult. Kui võrreldi alkoholitarbimist 2006. aastal, siis teatas alkoholi tarvitamisest 66,6 protsenti inimestest, 2011. aastaks oli see kasvanud 82 protsendini ning 2012. aastaks 85,2 protsendini.

Teadlased jagasin inimesed nende alkoholitarbimise harjumuse alusel kolme gruppi: pidevalt alkoholi tarvitavad inimesed; viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud; joomingutel alkoholi (liig)tarvitavad inimesed. Selgus, et kõige enam kasvas alkoholitarvitamine pidevalt alkoholi joovate inimeste hulgas. Huvitavaks pidasid teadlased aga leidu, et joomingutel alkoholi (liig)tarvitajate hulgas vähenes vägijookide tarbimine.

Tervikuna tõid selle uuringu autorid aga välja sarnase tulemuse Soome ja Taani teadlaste uuringust: alkoholihinna alanemine õhutas just sotsiaalmajanduslikult kehvemal järjel ehk töötuid, madalama sissetuleku ja väiksema haridusega inimesi enam alkoholi tarbima.

Teadlased nendivad uuringu kokkuvõttes, et maksude kaotamine veinilt ja õllelt tõstis Hong Kongi küll veinimaailma kaardile, kuid sellel oli kahjulik mõju just ühiskonna haavatavamatele gruppidele. 

* Siinse artikli tarvis tehti Web of Science andmebaasis otsing märksõnadega "alcohol excise", "health risks", "alcohol tax""cross-border commerce". Otsingust esile tõusnud artiklite hulgast võeti välja 50 uuemat, mis käsitlesid alkoholiaktsiisi vähendamist ning piiritleti otsingut valdkonnas enamtsiteeritud artiklite filtriga. Tegu ei ole kõikide uuringute ülevaatega, vaid temaatiliselt seostuvate ning sarnasele või teemast tugevalt irduvale tulemusele jõudnud artiklite sünteesiga.