Kathelijne Koops Zürichi Ülikoolist koos oma kolleegidega märkas ja uuris šimpansite krabitoitlust Guinea vihmametsades.

Seda, et inimahvid vees elavaid loomi toiduks tarbivad, ei olnud varem teada.

Koops ja kolleegid kirjutavad ajakirjas Journal of Human Evolution, et Nimba mägedes elutsevad šimpansid püüavad ja söövad mageveekrabisid aasta ringi. Krabide kätte saamiseks kraabivad nad käppadega madalate jõgede ja ojade põhja.

Teadlased täheldasid, et šimpansid söövad krabisid ühe palju sõltumata sellest, kui rohkesti on parajasti saada küpseid puuvilju ja mis aastaaeg parajasti on.

Krabide osakaal olenes aga sellest, kui palju šimpansid sipelgaid sõid – mida rohkem sipelgaid, seda vähem krabisid, ja vastupidi. See näitab, et sipelgatel ja krabidel on šimpansite jaoks enamvähem ühesugune toiteväärtus.

Emased šimpansid ja noorloomad sõid krabisid rohkem kui täiskasvanud isased. Seda võiks seletada sellega, et krabid sisaldavad asendamatuid rasvhappeid, aga ka mikrotoitaineid nagu naatriumi ja kaltsiumi, mis on just tiinetele emastele ja noortele šimpansitele eriti olulised.

Šimpansid on inimeste lähimad sugulased loomariigis. Nende toitumise parem tundmaõppimine võib aidata mõista, kuidas on inimese toitumine kujunenud.

On andmeid, et inimese esivanemad sõid kilpkonni, kalu ja muid vee-elukaid juba vähemalt ligi kaks miljonit aastat tagasi. On võimalik, et mereloomadest saadud polüküllastumata rasvhapped olid kasuks inimese aju arengule.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Human Evolution.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.