78 000 tundi vaatlusi: šimpansid ja inimesed valivad sõpru sarnaselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Šimpans Pino
Šimpans Pino Autor/allikas: Maaja Kitsing

Kui inimene saab vanemaks, siis muutub olulisemaks väiksem sõprade ring ja pikaaegsed sõprussidemed. Samuti eelistavad inimesed pigem positiivseid sõprussidemeid kui pingeid ja konflikte sõpruses. Seni on arvatud, et selline käitumine on omane ainult inimestele, kuid nüüd selgus, et ka šimpansid valivad sõpru sarnastel põhimõtetel.

Harvardi ülikooli teadlaste uuring tugines Uganda rahvuspargis läbi viidud vaatlustel, mille jaoks kulus kokku 78 000 tundi. Vaatlused viidi läbi 1995. aastast kuni 2016. aastani 21 šimpansi seas vanuses 15–58 aastat. Uurijad vaatlesid ainult meessoost šimpanseid, sest nad on rohkem sotsiaalsemad kui naissoost isendid.

Andmete analüüsist selgus, et šimpansitel on sarnaseid käitumismustreid nagu inimestel. Vanemad šimpansid eelistasid aega veeta pikaaegsete sõpradega, seevastu noorematel šimpansitel on rohkem ühepoolseid sõprussuhteid. Ühepoolne sõprussuhe on näiteks siis kui üks šimpans eelistab teise kõrval istuda, kuid teine seda teha ei soovi.

Vanemad meessoost isendid eelistasid aega veeta rohkem üksi, aga suhtlesid neile just tähtsate sõpradega. Nii on ka inimestega, kes vanemas eas soovivad rohkem rahu ja vaikust. Samuti on šimpansite puhul märgata, et vanemas eas on rohkem positiivset kui negatiivset suhtlemist.

15-aastasel šimpansil on keskmiselt 2,1 ühepoolset sõprussuhet ja 0,9 ühist sõpra, kuid 40-aastane šimpans ei pidanud vaeva nägema ühepoolsete sõprussidemetega ja ühiseid sõpru on neil keskmiselt kolm. Šimpansite üksteise hooldamisharjumusi jälgides selgus, et vanemad šimpansid pühendasid rohkem energiat suhetele ühiste sõpradega.

Kui inimesed teavad, et kunagi nad surevad kunagi ära, siis šimpansid seda ei tea. See teeb huvitavaks ka uuringu tulemused. Sotsioemotsionaalse valiku teooria kohaselt eelistab inimene vananedes positiivseid suhteid just seetõttu, et ollakse teadlik, et mingi moment saab tema eluaeg otsa ja seda aega soovitakse võimalikult hästi veeta.

Uuringu ühe autori, Richard Wranghami sõnul on väga tõenäoline, et šimpansites toimub midagi muud, mis põhjendab seda, et nad muutuvad vananedes positiivsemaks.

Uurijatele polnud need tulemused väga üllatavad, sest šimpansil ja kääbusšimpansil on inimesega 99 protsendi ulatuses sama DNA, mis põhjendab mitmeid käitumuslikke sarnasusi.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Science.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: