Walesi teadlased tegid katseid 12 tavalise rannakrabiga. Nad ehitasid neile väikese, inimese silmis üsna lihtsakoelise labürindi, milles krabid pidid tegema viis õiget pööret paremale või vasakule, et jõuda lõpuks maitsva toidupalakese, söödava rannakarbini.

Nelja nädala pikkusel õppel paranes krabide orienteerumisoskus pidevalt. Kuid mis veelgi tähelepanuväärsem, ka hiljem, pärast kahenädalast vahet oli kõigil katses osalenud krabidel õpitu meeles: kõik nad suutsid labürindi läbida vähem kui kaheksa minutiga. Teistel krabidel, kellel varasem kogemus puudus, läks aega palju rohkem. Päris paljud neist ei jõudnud toidupalakeseni tunni ajagagi.

Swansea Ülikooli merebioloogide uurimus on oluline, sest koorikloomade ruumilise õppimise võime kohta on seni olnud teaduslikku teadmist napilt. On küll teada, et selgroogsed loomad ehk neljajalgsed, tiivulised ja kalad saavad keedkäikudes päris hästi hakkama, ja mõnedki putukad, näiteks mesilased võivad üsna nutikad olla.

Krabiuurijad Edward Pope, Ross Davies ja teised kirjutavad tulemustest ajakirjas Biology Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.