Šimpansite omapärased käitumisviisid on inimtegevuse tõttu kadumas
Kohtades, kus inimesed on šimpansite elupaiku oluliselt muutnud, on rühmad loobumas neile omastest käitumisviisidest ja pöördumas tagasi põhitegevuste juurde, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
Šimpansite kultuurilise mitmekesisuse kadumine on analoogne sellele, kuidas mitmed inimkeeled kaovad, sest neid räägib nii vähe inimesi. See võib pikemas plaanis muuta šimpansite elu raskemaks, sest paljud kaotatud käitumisviisid võimaldavad šimpansitel hankida täiendavat toitu.
Šimpansite kultuur viitab sellele, kuidas eri rühmadel on erinevad käitumuslikud traditsioonid, mida nad annavad edasi pigem õppimise ja imitatsiooni kui geenide teel. Näiteks on mõned šimpansid Ugandas õppinud kasutama sammalt vee imamiseks, mida nad seejärel saavad juua. Mujal šimpansid seda ei tee.
Carel van Schaik Zürichi ülikoolist Šveitsis väitis 2002. aastal, et inimeste sekkumine võib selle kultuurilise mitmekesisuse hävitada. Nüüd on aastakümnepikkune uuring leidnud tugevaid tõendeid, et van Schaikil oli õigus.
Saksamaal Leipzigis asuva Saksa integreeritud bioloogilise mitmekesisuse uuringute keskuses jälgis Hjalmar Kühliga ühiselt juhitud uuringumeeskond 144 šimpansi rühmas Aafrikas 31 kultuurilist käitumist, näiteks oksade kasutamist termiitide püüdmiseks.
Nad kasutasid looduskaameraid käitumisviiside salvestamiseks, uurisid tööriistade jäänuseid ja ka väljaheiteid, et näha, kas šimpansid olid söönud asju nagu termiidid, mida saab püüda ainult tööriistade abil.
Seejärel paigutas meeskond erinevad rühmad kaardile ja kattis selle nn inimhäiringu mõõtmega, mis hõlmas tegureid nagu elanikkonna tihedus ja taristu suurus.
Nad leidsid, et piirkondades, kus inimese jalajälg on suurem, esineb šimpansite hulgas vähem kultuurilist käitumist. Iga käitumine esines nendes inimese domineeritud piirkondades 88 protsenti väiksema tõenäosusega.
"Leidsime, et šimpansid on nendes kohtades käitumusliku või kultuurilise mitmekesisuse vähenemise tõttu kannatada saanud," ütles uuringu kaasjuht Ammie Kalan Leipzigi Max Plancki Instituudist.
"See on väga muljet avaldav uuring, mille valimimahud olid mõned aastad tagasi mõeldamatud, ja väga hoolikate analüüsidega, mis kontrollisid kõiki tulemusi ilmselgelt mõjutada võivaid põhjuseid," ütleb van Schaik.
"See on heidutav leid," ütles Jill Pruetz Texase ülikoolist. "Nendel meist, kes nendes häiritud piirkondades töötavad, olid sellised mõtted ka varem, kuid selle nägemine sellisel viisil on eriti oluline."
Mõnede käitumisviiside kaotamine kujutab endast šimpansitele reaalset ohtu, ütles Pruetz, sest kui nad lõpetavad termiitide püüdmise või pähklite purustamise, kaotavad nad nendele toitudele ka juurdepääsu.
Looduskaitsjad peavad nüüd tagama, et loomade populatsiooni hoidmisel säilitavad nad ka käitumusliku mitmekesisuse, ütles Kühl. Ta lisas, et inimeste läheduses elamine ei pea ilmtingimata olema katastroofiline.
Veebruaris avaldatud uuringus näitasid Kühl ja tema kolleegid, et inimese muudetud kohtades elavad šimpansid võivad hästi hakkama saada, kui inimesed ei tee neile aktiivselt kahju, näiteks ei küti neid nende liha pärast. Nendes piirkondades elavad šimpansid võivad lõpuks leiutada uusi käitumisviise, mis sobivad nende muudetud kodupaikadega.
Teine oluline samm on koridoride loomine, et šimpansid saaksid erinevate rühmade vahel liikuda. "Rühm, mida ma uurin, on mõlemalt poolt ära lõigatud," ütles Pruetz. "Asjaolu, et neil ei ole rühmadevahelist lävimist, ei too kaasa mitte ainult geneetilise, vaid ka käitumusliku mitmekesisuse puudumise."
Teistel oma kultuuridega liikidel on samuti oht kaotada kultuuriline mitmekesisus. "See ei ole omane ainult šimpansidele," ütles Kühl. Teised primaadid, nagu orangutanid ja kaputsiinahvid on ilmselged näited, samuti vaalalised, nagu vaalad, delfiinid ja mõõkvaalad."
Toimetaja: Merit Maarits