Ühiskondlik ebavõrdsus Eestis väheneb ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Gini indeks näitab ilmekalt toimunud muutuste tagajärjel sissetulekute ebavõrdsuse kasvu idaploki riikides.
Gini indeks näitab ilmekalt toimunud muutuste tagajärjel sissetulekute ebavõrdsuse kasvu idaploki riikides. Autor/allikas: Liis Treimann/Postimees/Scanpix

Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel toimunud üleminek turumajandusele tõi idaploki riikides kaasa hüppe sotsiaalsesse ebavõrdusesse. Eesti koos teiste Balti riikidega on olnud selles osas esirinnas, kuid viimaste aastate areng näitab paranemise märke.

Eesti sotsiaalteadlased Avo Trumm ja Ellu Saar selgitasid Nõukogude Liidu lagunemise tagajärjel idaploki riikides kasvanud sotsiaalse ebavõrdsuse tagamaid. Vaatluse alla võeti kümme endist nn idabloki riiki ja võrreldi sotsiaalse kihistumise tendentse läbi Gini indeksi muutuste.

Gini indeks leitakse sissetulekute põhjal ja sobib kõige paremini iseloomustama ühiskondade sotsiaalset ebavõrdsust ja kihistumist. Mida madalamal see indeks on, seda võrdsem on ühiskonna majanduslik ja sotsiaalne seisund. Arenenud riikide Gini indeks jääb enamasti vahemikku 20–30 ja arenguriikide indeks jääb vahemikku 40–60.

Teadlased järeldasid, et sotsiaalne ebavõrdsus ja vaesuse kasv on tingitud poliitika valikutest.

Üleminekuaja Eesti oli ebavõrdsuse liider

Nõukoguse Liitu ja tema mõjuriike iseloomustas madal Gini indeks, mis jäi 23–26 vahele, peale liidu lagunemist hakkasid siin ilmnema erinevused. Kõiki vaadeldud riike tabas 1990ndatel majandusraskused ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasv. Eriti suureneb ebavõrdsus Balti riikides ja Bulgaarias ning Rumeenias, kus Gini indeks on 10 punkti võrra kõrgem kui teistes vaadeldavates riikides.

Sloveenias, Slovakkias, Ungaris ja Tšehhis oli Gini indeks kõige väiksem, jäädes 25–29 piirimaile. Eesti koos Lätiga on valitud riikide seas 2014. aastal Gini indeksi järgi ebavõrdseim riik (Gini indeks 36). Euroopa Liidu keskmine indeks jääb 31 juurde. Lisades juurde 2017. aasta andmed, parandas Eesti oma positsiooni (Gini indeks langes 32ni), Bulgaaria ebavõrdsus on kerkinud 40-ni, Leedu 38-ni.

Poliitilised sammud loovad ebavõrdsust

Balti riikide kõrgemat indeksit seletatakse erinevate teadlaste poolt sellega, et Balti riigid võtsid kasutusele tururadikaalse üleminekustrateegia koos neoliberaalsete ideedega. Teised riigid rakendasid üleminekul pehmemat strateegiat, mis väljendub ka madalamas Gini indeksis.

Tururadikaalne üleminek tähendab seda, kus järsult ja otsustavalt luuakse eeldused vaba turu toimimiseks, et senine kord kiirelt lõpetada ja Lääne riikidele järgi jõuda.

Vähem radikaalne lähenemine arvestab olnut, minnes turumajandusele üle järk-järgult.

Neoliberaane lähenemine tähtsustab küll riigi poolt võimaldatud kodanikuvabadust ja heaolu, kuid ei garanteeri seda oma kodanikule. See lähenemine võeti üle enamustes postkommunistlikes riikides, õigustati majanduskasvu kiire tõusuga ja sotsiaalse sfääri paikaloksumisega läbi "nähtamatu käe". Seda lähenemist kritiseeriti erinevate sotsiaalteadlaste poolt just kollektiivse vastutuse eest põgenemises, ebavõrdsuse õigustamises ning solidaarsuse vähendamises sotsiaalkaitses.

Gini indeks näitab ilmekalt toimunud muutuste tagajärjel sissetulekute ebavõrdsuse kasvu idaploki riikides. Indeksi muutus enne üleminekut ja pärast üleminekut näitab riikide muutust sissetulekute tasemes.

Enne Nõukogude Liidu lagunemist on indeks ühtlane ning pärast lagunemist aga sissetulekute ebavõrdsus hakkab suurenema, tulenedes muutunud majandusmudelist ja poliitilistest valikutest.

Siinne artikkel tugineb Avo Trummi ja Ellu Saare raamatupeatükil "Social stratification and inequalities in Eastern and Central Europe". Populaarteadusliku kokkuvõtte kirjutas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi magistrant Merle Mägi ainekursusel Andmete tõlgendamine ja esitamine.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: