DNA uuring: kõigi kõrreliste heinaks tembeldamine teeb allergikutel elu raskeks
Kevad võib tõsta nii mõnegi inimese tuju. Samas kuulutab kõrgem temperatuur paljudele ka tilkuvat nina ja vesiseid silmi. Briti teadlased märgivad nüüd, et õietolmu allikad muutuvad hooaja vältel arvatust rohkem, mida tuleks võtta arvesse ka allergiarohu valimisel.
Eestis kannatab õietolmuallergia all ligikaudu iga kümnes inimene. Sümptomid võivad ulatuda lihtsast nohust ja vesistest silmadest astmahoogude põhjustamisega. Allergia taga on vead immuunsüsteemi toimimises. Kui see leiab esimesel korral, et õietolmus leiduvad valgud on ohtlikud, asub see võitlema heas usus nende sissetungi vastu ka järgmisel korral.
Allergikute elu kergemaks tegemiseks mõõdavad mitmete riikide ilmateenistused õhus leiduvat õietolmu hulka. Molekulaarökoloogiale keskenduv Bangori Ülikooli järeldoktor Georgina Brennan märkis kolleegidega et kuigi sellest on abi, jääb sellest tervikpildi edasi andmiseks väheks. Senisest rohkem tuleks pöörata tähelepanu selle koostisele.
Samas tõdesid nad, et see ei pruugi olla kuigi lihtne. Mikroskoobi all saab eristada erinevate puude ja õistaimede õietolmu. Mitmete aasataimede nagu kõrreliste õietolm on seevastu äärmiselt sarnane. Ainuüksi Eestis kasvab neid aga üle 150 erineva liigi. Nõnda kasutas Brennani töörühm liikide kiireks määramiseks DNA ribakoode. Lühikesed pärilikkusainejärjestused on igal taimeliigil ja perekonnal veidi erinevad, mistõttu ei pea järjestama selleks nende tervet genoomi.
Molekulaarökoloog ennustas kolleegidega, et igal ajahetkel leidub õietolmu lenduvuse ja eri piirkondade erinevate õitsemisaegadega tõttu väga mitmete taimeliikide tolmu. Inglismaal tehtud mõõtmiste põhjal see paika ei pidanud. Õhus leiduva tolmu koosseis sõltus kerge viivisega sellest, millised taimed parasjagu maapeal tolmlesid. Pärast selle lõppemist kadus nende tolm keskkonnast õige pea.
Brennan järeldas kolleegidega selle põhjal, et heinanohu vastu aitavate ravimite tõhusus on ajas muutuv. Teisisõnu, sama tablett või ninasprei ei pruugi aidata sama hästi terve kevade või suve. Mündi teise küljena võib olla allergiline reaktsioon sõltuvalt tolmlevast kõrrelisest tugev ka juhul, kui selle mõõdetud suhteline sisaldus on madal. Näiteks on täheldatud, et eriti tugeva reaktsiooni kutsub eslle põldtimut.
Töörühm loodab edasise tööga viia rohttaimede õitsemise otseselt kokku inimeste kaebustega. See võimaldaks koostada täpsemaid allergiaohu prognoose. Samuti aitaks andmete vastavusse viimine selgitada välja need kõrreliseliigid, mis põhjustavad kõige tõsisemaid sümptomeid.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa