Uuring: rikas riik teeb kriisi ajal tugevamat perepoliitikat
Teadusmaailmas on palju vaieldud selle üle, kuidas ja kui palju aitab poliitika kaasa laste sünnile. Selleteemalisest uuringust selgus, et oluline sündimuse mõjutaja on perede majanduslik toimetulek ja seda kujundav perepoliitika.
Tartu Ülikooli sotsioloog Mare Ainsaar keskendus oma uurimuses Balti riikide sündimusele aastail 2009–2014, kui oli viimane majanduskriis. Enamasti avaldub majanduskriis perede kehvemas rahalises toimetulekus ja lisandunud ebakindluses.
Viimase kriisi ajal suurenes Lätis ja Leedus lastega perede vaesus märksa enam kui Eestis. Lätis kahanes ka sündimus. Sellest tulenes uurimisküsimus: kas sündimuse ja majanduskriisi vahel on seos ning mis seda põhjustab?
Üks viis perede majanduslikku toimetulekut mõjutada on perepoliitika. Selle kujunemine on aga mitmetahuline protsess. Ainsaare analüüs näitas, et mida jõukam oli riik, seda sõbralikum oldi kriisi ajal lastega perede suhtes. Samuti mõjutas perepoliitikat demograafiline olukord ja võimuerakondade meelsus: mida enam sotsiaalteemasid oluliseks pidavaid erakondi oli valitsuses, seda tugevamaks kujunes ka perepoliitika.
Balti riikide kogemus näitas, et tugev perepoliitika ei taga kohe suuremat sündimust, vaid mõjutab seda perede majandusliku toimetuleku parandamise kaudu. Samuti on sündimusega seotud veel mitu muud tegurit. "Paljud vanemad on varasemates uuringutes öelnud, et nad võtavad lapse planeerimisel arvesse päevahoiu olemasolu. Selles uuringus see väide aga kinnitust ei leidnud," sõnas Ainsaar.
Võrreldes kahe teise Balti riigiga on Eesti perepoliitika üks tugevamaid, samuti kärbiti siin peredele eraldatavat raha kriisi ajal kõige vähem. See mõjutas oluliselt sündimust, mis jäi ka kriisi ajal üsna suureks. Lätis ja Leedus oli juba enne kriisi nõrgem perepoliitika ning lisaks kärbiti peredele eraldatavat raha kriisi ajal tugevalt. Läti ja Leedu lastega perede vaesus kasvas kiiresti ja jäi majanduskriisi lõppedes endiselt suhteliselt suureks.
Leedu perepoliitika väärib omaette tähelepanu, kuna selles toimus kriisi ajal mitu suurt muudatust: vahetult enne kriisi mindi perepoliitikas üle vaesuspõhiselt toetussüsteemilt universaalsele süsteemile ja seejärel tagasi vaesuspõhisele süsteemile. Leedukad arvavad, et kriisi ajal mitu korda muudetud lastetoetused mõjutasid sündimust. Nüüdseks on Leedu aga kriisist edukalt välja tulnud ja 2012. aastast alates on neil sündimus olnud suurem kui Eestis.
Üldiselt on Euroopa riigid muutumas peresõbralikumaks ja lastega peredele püütakse eraldada rohkem vahendeid. Üldine suund on ka liikumine vaesuspõhistelt toetustelt universaalse abi poole.
Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu Ülikool