Tartu Ülikooli sotsioloogid Mare Ainsaar, Indrek Soidla ja Ave Roots analüüsisid Eesti Teadusfondist aastail 2005–2015 toetust saanud teadusprojektide mõju ühiskonnale. Et mõju avaldumine võtab aega, on igati loogiline uurida seda just aastaid hiljem.

Kokku analüüsiti 300 projekti eri teadusvaldkondadest. Analüüsi tegi uudseks asjaolu, et tavalise akadeemilise mõju kõrval hinnati ka mitteakadeemilist mõju. Projektide kogumõju on mõõtmise keerukuse tõttu siiski raske tuvastada. "Näiteks hästi tugevalt mõjutab teadus ühiskonda õpetamise kaudu, kuid kuna puudub täpne ülevaade sellest, mida ülikoolilõpetajad saadud teadmisega täpselt edasi teevad, on ühe projekti kogumõju sisuliselt võimatu mõõta. Samas realiseerub kogu teadustegevuse mõju suures osas just teadusülikoolide lõpetajate kaudu," tõi uuringut juhtinud Mare Ainsaar näite mõju hindamise keerulisusest.

"Üldiselt peamegi tõdema, et mitteakadeemilist mõju on võimatu täpselt hinnata, sest me saame mõõta ainult seda, mis on mõõdetav. Suur osa mitteakadeemilisest mõjust on praegu Eestis alahinnatud. See tekib tänu kontaktidele inimestega väljastpoolt teadusmaailma – need inimesed arendavad teadlaste ideid edasi ja kasutavad teadustulemusi. See osa on peaaegu tuvastamatu," ütles Ainsaar.

Ta rõhutas, et Eesti teadusuuringud on väga rakenduslikud ja ühiskonnale kasulikud. Vaadeldud 300 projektist andis mitteakadeemilisse ellu panuse kindlasti 285 projekti, seejuures olid suurima lühiajalise mõjuga tehnika-, põllumajandus- ja sotsiaalteaduste uuringud.

Tulemused viib teadlane ühiskonda omal algatusel

Uuringust selgus ühtlasi, et Eesti teadlased peavad teadustulemuste rakendamist ühiskonna heaks oluliseks. Kahjuks aga ei tunnusta praegune akadeemiline süsteem, mis on teadlaste peamine keskkond, nende tegevust teaduse populariseerija ja tulemuste rakendajana sugugi piisavalt.

Eestis on tehtud palju teaduse populariseerimise väärtustamiseks. "Näiteks võetakse viimastel aastatel teadustulemuste levitamist Tartu Ülikoolis teadlase tööplaani loomuliku osana," toob Ainsaar näite. Samamoodi korraldatakse juba aastaid parimate teaduse populariseerijate väljaselgitamise konkurssi. Näiteks oskus pidada oma teadusteemal kuni kolmeminutiline populaarteaduslik kõne on saanud võimeka noorteadlase jaoks üheks tähtsaks eesmärgiks.

Lisaks on tulemuste levitamine kaalukal kohal Euroopa Liidu rahastatud projektides. "Paljud teadlased ei saa vahel arugi, et nad on rakendanud oma teadustulemusi ühiskonna heaks," ütleb Ainsaar, kirjeldades uuringu tulemusi. Ühiskondlikku mõju suurendavaid tegevusi on nimelt väga erinevaid. Kui enamasti peetakse arvestust üksnes patentide ja koostöö üle ettevõtetega, siis tegelikult on igasugune teadusel põhineva teadmise levitamine ühiskonnas samm ühiskonna elu paremaks muutmise poole.

Näiteks edendavad ühiskonna arengut kõik keele- või loodusrikkuse uurijad, kui nad annavad oma teadmisi edasi. Eesti juristide panus Eesti seadusloomesse on hästi teada, kuid mitte alati hinnatud. Teadustööd tegevad arstid rakendavad oma uurimistulemusi igapäevapraksises, kuigi ei pane seda aruannetesse kirja. Ka sotsiaalteadlane jagab ajaleheartikli autorina või mujal meedias oma teadmisi ja aitab nii kaasa ühiskonna arengule.

Humanitaarteaduste alal laste keelelist arengut uurinud projekti tulemusi saab rakendada Eesti laste kõnehäirete diagnoosimiseks ja laste arengu ennustamisel, lisaks on saadud teadmisi kasutatud õpetajakoolituses. Inseneriteaduste alal polüetüleene uurinud projekti käigus arendati tselluloosse täiteaine kasutamist polüetüleeni komposiitides, mis võimaldab kasutada tarbeplasti tootmises rohkem taastuvaid maavarasid. Sotsiaalteadusliku uuringuga pandi alus Tallinna ja Helsingi targa linna tippkeskuse FINEST Twins arendamisele. Need on kõigest üksikud näited paljudest.

Teadus on seega nagu suur puu, mille kasvamise eest hoolitsevad teadlased ja mille vilju naudib kogu ühiskond. Teadustulemuste populariseerimise kaudu on võimalik anda inimestele redel, et nad jõuaksid neile viljadele lähemale. Kogu teaduspuu kasu mõõta on keeruline ja kulukas, kuid me saame mõõta redeli ehitamise kvaliteeti ja kvantiteeti.

Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur programmi "RITA4" raames Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.