Ametlikku halode nimetamisega tegelevat rahvusvahelist organisatsiooni maailmas pole. Euroopas on aga traditsioon nimetada halosid nende esmavaatleja järgi. Selle loogika alusel võiks kutsuda halonähtust Edbäcki kõrvalpäikesteks.

Rootsi ilmateenistuse teatel õnnestus Edbäckil uus halo pildile püüda tänu oma emale, kes juhtis lõunalauas tähelepanu eredale päikesele. Ilma jopeta õue minnes tegi fotograaf nähtusest kokku neli pilti. Neist ühe laadis Edbäck Rootsi astronoomiafoorumisse.

Järgnevatel päevadel kinnitasid Soome, Briti ja Prantsusmaa eksperdid, et ühte komponentidest pole teadaolevalt keegi varem näinud. Viimati avastas rootslane uue halonähtuse 1950. aastate alguses.

Halonähtused tekivad kiud- ja kiudkihtpilvedes leiduvate jääkristallide tõttu troposfääri ülemises kihis 5–10 kilomeetri kõrgusel, talvel ka maapinna lähedal.

Vaata pilti siit.