Päevapilt: kolm päikest Virumaa taevas ({{commentsTotal}})

Neljapäeval pilgu Virumaa taevasse heites võis näha suurejoonelist halo.
Neljapäeval pilgu Virumaa taevasse heites võis näha suurejoonelist halo. Autor/allikas: Rene Kundla

ERR-i Virumaa korrespondent Rene Kundla püüdis neljapäeval pildile 22-kraadise halo koos kahe ebapäikesega.

Fotole jäänud liithalol võib eristada vähemalt kolme komponenti: 22-kraadist halo, rõhtringi ja eba- ehk kõrvalpäikeseid.

Neist esimene, 22-kraadine halo on üks kõige sagedamini nähtavaid halovorme ning tekib tüüpiliselt kiudkihtpilvede olemasolul. Selleks peavad olema pilvedes või maapinnale lähemal hõljuvad jääkristallid ühtaegu kuusnurksed ja segi paisatud.

Kristalle läbides kaldub valgus algsest levikusuunast kõrvale keskmiselt 22° võrra. Täpne kaldenurk sõltub valguse lainepikkusest, mistõttu on halo kergelt värviline. Ringi siseosa on punakas, välimine sinakam.

22-kraadise haloga samal ajal võib tihti näha päris päikesega samal sirgel paiknevaid ebapäikeseid, nii ka seekord. Kõrvalpäikeste tekkimiseks peavad olema osa atmosfääris leiduvatest jääkristallidest korrastatud. Samuti peavad asetsema need oma pikema telje suhtes enam-vähem horisontaalse aluspinnaga.

Jääkristallides murdudes mängib taaskord olulist rolli valguse lainepikkus. Kuna punane valgus murdub lühema lainepikkusega valgusest vähem, on ebapäikesed punakad. Kõrvalpäikeste väljavenitatuse alusel saab aimu sellestki, palju jääkristallid parasjagu atmosfääris võbelevad. Mida pikem on saba, seda suurem on võbelus ja rohkem need horisontaaltasandi suhtes võnguvad.

Rõhtringi tekkimiseks võivad olla jääkristallid nii väga lühikesed kui ka pikad. Jääprismade külg- või põhitahud peavad olema aga lamedad. Kui õhk liigub vähe, võtavad need horisontaalilähedase asendi. Põhi- või vertikaalsetelt külgtahkudelt saab peegelduda valgus, millest rõhtring moodustubki. Kuna valgus selle käigus ei murdu, on halovorm valge.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: