Lugeja küsib: miks riigikogu kohal kaks Päikest säras? ({{commentsTotal}})

Riigikogu aknast välja vaadates võis näha kahte päikest.
Riigikogu aknast välja vaadates võis näha kahte päikest. Autor/allikas: Valdo Randpere

Kolmapäeva õhtul riigikogu hoone aknast avanenud vaatepildi selgitamiseks on peale alanud valimiskampaania ka maisemaid selgitusi.

Päikesega saab seostada mitmeid optilisi illusioone ja atmosfäärinähtusi. Näiteks võib mõnikord hommikul või õhtupoolikul pilgu taevasse heites näha Päikesest 22 kraadi paremal ja/või vasakul asetsevaid kõrvalpäikeseid. Nähtuse taga on kiudpilvede jääkristallidelt peegelduv valgus. Sel korral on teise päikesekujutise nägemise taga vaatlejale veidi lähemal asuvad peegeldavad pinnad – aknaklaasid.

Tüüpiliselt peegeldab palja silma jaoks täiesti läbipaistev klaas tagasi umbes viis protsenti sellele risti langevast valgusest. Ülejäänu murdub ja jõuab tuppa. Kui valgus langeb kahe keskkonna piirile suurema nurga all, peegeldub tagasi ka järjest suurem osa valgusest.

Üksteise taha mitme aknaklaasi asetamisel võib peegelduda ühe klaasi pinnalt tuppa piisavalt juba korra teiselt klaasilt peegeldunud valgust, et sellest moodustuks silmale nähtav valgusallika kujutis – antud juhul Päike. Õhtupoolikul on napima valguse tõttu inimeste pupillid rohkem laienenud ehk tuhmimat kujutist on kergem märgata.

Ilmekamalt näitlikustab seda allolev kahte aknaklaasi ja punktvalgusallikat kujutav foto. A0 on esimeselt aknaklaasilt peegelduva valguse peegeldus, B0 moodustub teiselt klaasilt peegelduvast valgusest. Oluliselt tuhmim C0 on teise klaasi tingitud kahekordse peegelduse tulemus. Ülejäänud kujutised tekivad kummagi klaasi sees mitu korda peegeldunud valgusest.

Paremini ilmestab seda ülalolev foto. Autor: jkien/physics.stackexchange.com

ERR Novaatorini jõudnud fotot uurinud Tartu Observatooriumi teadur Tõnis Eenmäe märkis, et on näinud nähtuse tõttu ka kahte Kuud. Samas tõdes ta, et teineteisest nii lahus olevaid kujutisi pole ta seni näinud. Pildil ulatub vahe peaaegu 20 kraadini.

"Mida laiem on klaaside vahel olev õhuvahe, seda suurem on eraldatus. Lisaks, mida suurema nurga alt seda vaadata, seda kaugemal (originaalist) peaks teine kujutis tekkima," selgitas Eenmäe. Teise kujutise oluliselt väiksema ereduse tõttu võib olla tegu isegi peegelduste jadaga, millest on näha pildil vaid üks kujutis.

ERR Novaator ootab lugejaküsimusi aadressil teadus@err.ee

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: