Lugeja küsib: Kuidas tekivad valgussambad?   ({{commentsTotal}})

Taolisi valgussambaid tekitavad atmosfääris aeglaselt langevad jääkristallid.
Taolisi valgussambaid tekitavad atmosfääris aeglaselt langevad jääkristallid. Autor/allikas: Rob Hurson / Wikimedia Commons

Miks ja kuidas tekivad nüüdsetel külmadel öödel tänavalaternate ja muude valgusallikate kohale võimsad valgussambad? Millised atmosfääri- ning optikanähtused selle taga on? Küsimusele vastab Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor professor Jaak Kikas.

Äsjasaabunud talv on kauaoodatud lume ja külma kõrval pakkunud muudki põnevat. Õige paljud inimesed on täheldanud ja ka pildistanud ning Internetis postitanud nn valgussambaid –vertikaalselt tõusvaid heledaid suhteliselt kitsaid valgustriipe. Erinevalt paljudest teistest optilistest nähtustest atmosfääris – vikerkaar, Päikese ja Kuu halod, näiteks, on valgussambad enamasti tehislikku päritolu. Nende valgus pärineb mõnest tugevamast valgusallikast nagu tänavalatern või valgustusprožektor, seetõttu ongi neid hulgem täheldatud linnades, kus selliseid allikaid rohkem.

Sambad on põhjustatud rahulikus atmosfääris aeglaselt langevatest väikestest tasapinnalistest ja enamasti kuusnurkse kujuga jääkristallidest – palju väiksematest kui lumehelbed. Sedasi langedes orienteeruvad kristallikesed paralleelseks maapinnaga. Iga jääkristallike töötab väikese peeglina, mis peegeldab allika valgust. Vaatleja silma jõudva valguse suund (valgusallika kujutis “jääpeeglikeses”) sõltub kristallikese asukohast. Peegeldused erinevatel kõrgustel ja vaatlejast erinevatel kaugustel hõljuvatelt kristallidel venitavad valgusallika kujutise kitsaks vertikaalseks triibuks.

Vertikaalset valgusammast võib mõnikord näha ka loojuva või tõusva Päikese kohal. Ka selline “päikesesammas” on seotud peegeldumisega jääkristallikestelt, mis aga peavad olema orienteeritud erinevate nurkade all. Nähtus on sisult väga sarnane kergelt lainetaval veepinnal nähtava Päikese või Kuu “teega”. Lisame veel, et püstise valgusesamba võib tekitada ka näiteks lumesajus vertikaalselt üles suunatud prožektorikiir, olemuselt on see aga hoopis teine nähtus.

Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: