Eile ja täna toimub Viljandis Ugala teatris üks suurimaid eestikeelseid teaduskonverentse, mis on mõeldud laiale üldhuvi auditooriumile.

Teiste seas on juubelikonverentsile kutsud esinema ka kolm teadlast, kes alustasid karjääri küll Eestis, kuid töötavad praegu välismaal maailma parimates teadusasutustes. Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan Maris Laan nimetab neid teaduse superstaarideks.

Esimesena tutvustab Laan evolutsioonigeneetikut professor Toomas Kivisilda, kes töötab korraga Cambridge'i Ülikoolis, Leuveni Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Kivisild on koos kolleegidega avastanud, et eestlastel ja indialastel on ühine geen, mis aitab piima seedida. See tähendab, et kuskil ajaloos on meil olnud ühine eellane. Konverentsil räägib Kivisild evolutsioonist meie liigis, mis on toimunud viimasel 10 000 aastal.

Kaks aastat tagasi valis maailma üks mainekaim teadusajakiri Science Toomas Kivisillla ja tema Tartu kolleegide ühise uuringu ka aasta läbimurdeks teaduses. Selle uuringu tulemustest selgub, et nüüdisinimese eellased rändasid Aafrikast välja vähemalt kahel korral.

Teisena toob Laan esile professor Terje Raudsepa, kes lahkus Eestis juba 1990. aastate keskpaigas. Praegu elab ja töötab ta USA-s Texases ning avaldab teadusartikleid sealse veterinaar meditsiini kolledži (Texas A&M College of Veterinary Medicine) töötajana.

Tema peamine huvi on koduloomade – näiteks hobuse, koera, eesli ja alpakad –  ning ohustatud liikide – näiteks papagoi ja kondori –  geneetika. Loomade genoomid on mudelid ka inimeste haiguste mõistmist võimaldavaid mudeleid.

Kolmas välismaalt saaabuv tuntud esineja on Tallinna Tehnikaülikoolis karjääri alustanud Priit Pruunsild, kes töötab Saksamaa vanimas ülikoolis – Heidelbergi Ülikoolis. Maris Laan nimetab teda neurogeneetika tõusvaks täheks.

Priit Pruunsild avaldab õppimise ja mäluga seotud uuringuid maailma parimates teadusajakirjades ning on avastanud mitu uut inimese aju ja närvukoe funktsioneerimist reguleerivat geenide toimemehhanismi. Osa neist on inimestel teistest imetajatest erinevad, seega võib öelda, et neorogeneetik Pruunsild uurib geene, mis teevad meist inimese.

Maris Laan lisas, et haiguste diagnoosimine, prognooside koostamine ja uute ravimite arendus on need valdkonnad, mida geeniteadus järjest enam toetab. "Lisaks pakub pärilikkusõpetus evolutsiooni ja populatsioonigeneetika abil uusi teadmisi ka inimese kultuurilool kohta. Kodu- ja metsloomade geneetika ning taimede aretus edendab jällegi põllumajandust," rõhutas Laan geneetika ja selle populariseerimise tähtsust.

280-osalejaga konverentsil räägitakse geneetikast selges eesti keeles ja viisil, mis on arusaadav ka inimesele, kes selle erialaga iga päev kokku ei puutu.

"Selline konverents toimub juba 20. korda ja ma usun, et sellel on eestikeelse teadusruumi arengu jaoks suur väärtus," ütles konverentsi korraldava Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan.

Konverentsil teevad ettekandeid nii need teadlased, kes töötavad inimese geneetikutena, kui ka need, kes on valdkonnaga seotud muud moodi, näiteks meditsiini või biotehnoloogia kaudu.