Papagoid mõtlevad majanduslikult
Papagoide erilisus ei piirdu üksnes võimega inimkõnet jäljendada. Värskest teadusuuringust selgub, et mõnda liiki papagoid oskavad teha ka majanduslikus mõttes nutikaid otsuseid.
Auguste von Bayern Saksamaa Max Plancki Ornitoloogiainstituudist ja ta kolleegid tegid Tenerifel asuvas Max Plancki Ühingu uurimisjaamas katseid 36 papagoiga neljast liigist.
Nad õpetasid lindudele kõigepealt selgeks, et teatud väikesi, lindude jaoks iseenesest tähtsusetuid esemeid saab vahetada kindlate toidupalade vastu.
Plasttorust välja saetud rõngaid said papagoid vahetada kreeka pähkli tüki vastu, mis neile väga maitses. Metallist nurgiku vastu said papagoid päevalilleseemne, mis maitses ka, aga natuke vähem. Metallist aasa eest anti neile aga maisitera, millest linnud hoolisid varasemate katsete põhjal teiste toidupaladega võrreldes kõige vähem.
Kui linnud olid selle vahetuspõhimõtte selgeks saanud, siis asuti päris katse juurde. Seal anti papagoidele valida korraga kahe võimaluse vahel: kas võtta kohe toidupala või võtta selle asemel plast- või metallese, mida hiljem sellele vastava toidupala vastu vahetada.
Siin ilmutasidki papagoid enamasti head majanduslikku mõtlemist: kui nad pakutud toidupala piisavalt heaks ei pidanud, siis taipasid nad valida vahetuskaubaks sobiliku eseme. Kuid seda ainult juhul, kui selle eseme eest võis saada maitsvama toidupala kui parajasti otseselt pakuti.
Tuleb siis välja, et papagoid on ikka päris targad linnud. Varem on samasuguseid katseid edukalt tehtud ahvidega.
Von Bayern ja kaasautorid kirjutavad oma uuringust ajakirjas Scientific Reports.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa