Kuid ennäe, Saksamaal ja Austrias tegutsevate teadlaste väitel on näiteks vareslaste ja papagoilaste kognitiivsed võimed inimahvide omadega täiesti võrdsed.

Onur Güntürkün Bochumi Ruhri Ülikoolist ja Thomas Bugnyar Viini ülikoolist kummutavad ajakirjas Trends in Cognitive Sciences avaldatud kirjutises seisukoha, et lindude mõistus küünib ahvide omaga samale tasemele üksnes mõnedes väga kindlates olukordades, näiteks toidu hankimisel. Nad töötasid läbi paljud lindude koginitiivsete võimete kohta tehtud uurimistulemused ja jõudsid järeldusele, et vareslased ja papagoilased suudavad loogiliselt arutleda, iseennast peeglist ära tunda ja tunda teiste olendite suhtes empaatiat just nõndasamuti nagu suured ahvidki.

Huvitav on see, et kui imetajatel põhinevad kognitiivsed võimed kihilise ajukoore ehk neokorteksi talitlusel, siis lindudel seda ajuosa üldse ei olegi. Lindude mõistus asub suuraju katvas neuroanatoomilises struktuuris nimega mantel.

Güntürkün ja Bugnyar analüüsisid ka aegade jooksul tehtud neuroanatoomiliste uuringute tulemusi ja tõdesid, et kuigi imetajate suuraju koor ja lindude suuraju mantel ehituselt üldjoontes üksteisest erinevad, esineb neis lähemal vaatlusel olulisi sarnasusi selles, kuidas on omavahel ühendatud närvirakud ja nende rühmad.

Kuidas need sarnasused on välja kujunenud, võib praegu vaid oletada. Güntürkün ja Bugnyar oletavad oma asjatundlikkuse pinnalt, et tõenäoliselt pole need päranduseks saadud mõnelt lindude ja imetajate ühiselt eellaselt, vaid on pigem mõlemal loomarühmal teineteisest sõltumatult välja kujunenud evolutsioonilise vastusena ühesugust laadi olukordadele, kus võis mõistlik käitumine anda tugeva eelise.

Veel on huvitav, et aju suurusel ei paista mõistuse jaoks erilist tähtsust olevat. Kui ahvi aju võib kaaluda kuni pool kilo, siis väike linnuke saab sama keerukate ülesannetega hakkama ka vaid viis või 20 grammi kaaluvana.