Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Vahemeremaade juust on vanem kui arvatud

Foto: Andrew M.T. Moore

Tänapäeva Horvaatias tehti juustu juba enam kui 7000 aastat tagasi. Nii väidavad teadlased, kes on analüüsinud iidsete savinõude külge jäänud rasvajäänuseid.

Sarah McClure Ameerika Ühendriikide Pennsylvania Osariigiülikoolist ja ta kolleegid tegid süsiniku isotoopide järgi kindlaks, et Dalmaatsia rannikualadelt leitud nõudes hoiti fermenteeritud piimasaadusi, üsna tõenäoliselt pehmet juustu, aga võib-olla ka jogurtit, juba umbes 7200 aastat tagasi.

See tähendab, et Vahemeremaades osati küllap juustu valmistada juba 4000 aastat varem, kui seni arvatud.

McClure ja ta kaaslased kirjutavad ajakirjas PLOS ONE, et umbes samast ajast, kui nõudesse ilmuvad esimesed juustumärgid, muutub ka nõude kuju. Varem tehtud nõudest on leitud liha, kala ja piima, kuid mitte juustu jälgi.

Nii võib arvata, et juustutegemise algus kujutas endast sedavõrd tähtsat kulinaarkultuurilist murrangut, et sellega kaasnes kohe ka vajadus uudsete toidunõude järele.

Enamgi veel, McClure ja kaasautorid oletavad, et piimasaaduste, sealhulgas juustu tarvituselevõtul vähenes lõunaeurooplaste laste suremus.

See tõi aga kaasa rahvaarvu kasvu ja ajendas seni Vahemere ääres elanud põllupidajarahvaid rändama ka meie maailmajao põhjapoolsematele aladele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: