Praeguse ajani põhines Vana-Egiptuse kronoloogia suuresti oletustel. Kuna varajasest ajast pole säilinud kirjalikke allikaid, siis on võetud aluseks matmispaikadest leitud keraamika.

Oxfordi ülikooli arheoloogi Michael Dee selgitusel on Egiptuse riigi tekkimine vana-aja kontekstis unikaalne, kuna see oli oma territooriumiga riik nagu tänapäevasedki.

Nüüd kasutasid teadlased radioaktiivse süsiniku meetodit, et uurida väljakaevamistelt leitud juuste, luude ja taimede vanust, ning arvutimudeleid. Kui varasemate teadustööde järgi asusid inimgrupid Niiluse äärde paikselt elama ja maad harima umbes 4000. aastal eKr, siis selle analüüsi kohaselt pigem hiljem, 3700.–3600. aastal eKr.

Teadlased avastasid ka, et umbes 3100. aastal eKr juhtis ühtset riiki juba kuningas. See on Dee sõnul 300-400 aasta võrra kiirem areng, kui seni arvatud.

Muutumine põlluharijate riigist kuningavõimu alla kuuluvaks maaks on tema hinnangul väga kiire, sest näiteks Mesopotaamias valitses põllumajandus mitu tuhat aastat enne seda, kui midagi riigilaadset üldse tekkis.

Arheoloogide selgitusel tuli Egiptuse esimene kuningas Aha võimule pärast seda, kui eelmine juht Narmer oli riigi ühendanud. Teadlased panid paika ka ühtse dünastia moodustanud järgmise seitsme kuninga ja kuninganna valitsemisajad. Selle ajajoone järgi pidi kuningas Djer olema võimul üle 50 aasta, mistõttu kahtlustavad teadlased, et dünastiasse võis kuuluda teisigi valitsejaid, kelle olemasolust me praegu lihtsalt ei tea või võis riik vahepeal läbida suuri reforme.

Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Proceedings of the Royal Society A.