Põhjanaabrid analüüsisid 170 aasta vanust õlut

Soome ja saksa teadlased on avanud kaks kuuest hiljuti Ahvenamaa lähistelt pinnale toodud 170 aasta vanusest õllepudelist. Pudelites leidunud vedeliku analüüs viitab, et õlle pruulimise kunst pole vahepealse ajaga oluliselt muutunud.
Kuus pudelit leiti viie aasta eest toimunud ekspeditsiooni käigus, mille käigus uuriti 1840. aastal 60 meetri sügavusele merepõhja vajunud kuunarit. Paraku purunes üks pinnale toodud pudel enne maismaale jõudmist akvalangistide paadis. Ajakirjas Journal of Agricultural & Food Chemistry ilmunud uurimuse sõnul märkisid julgemad väljaimmitsenud vahtu maitsnud sukeldujad, et see meenutas tõepoolest tänapäevast õlut.
Töörühm nendib pärast vedeliku teaduslikumat uurimist, et õlle aroom kujutab endas buketti dimetüülsulfiidist, pärmiekstraktist, põlenud kummist, vanaks läinud juustust, väävlist, bakeliidist ja kitsest. Ebameeldiva lõhna taga on pudelitesse juba villimise ajal või hiljem sattunud bakterid. Koostise analüüs viitab, et umbes kolmandik algsest sisust on asendunud mereveega, mistõttu on selle kangus vähenenud 2,8-3,2 kraadini.
Bakteritele vaatamata õnnestus töörühmal kindlaks teha, et pärmist lähtuvad lõhnaained sarnanesid nüüdisaegsema õlle lõhnabuketis kohatavale. Samuti oletab Brian Gibson kolleegidega, et pudelites leidunud õllesordid olid erinevad – vähem humalat sisaldanud vedelikus leidus lisaks fenüületanooli, mis andis sellele kerge roosilõhna. Samuti leidus mõlemas pudelis ebatavaliselt vähe 3-metüülbutüülatsetaati, mis oleks lisanud sellele kerge banaaniaroomi, kuid hetkel pole võimalik, kas selle suhteline sisaldus oli madalam juba villimisel või tingitud vananemisest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa