Teadlased järjestasid 13 aasta järel nisu genoomi
Suur hulk teadlasi on näinud kaua aega vaeva ja nüüd on tulemus käes – valmis on kõigi aegade kõige põhjalikum nisu genoomi kaart. Ettevõtmises osales enam kui 200 teadlast 20 maa 73 teadusasutusest ja aega kulus selleks 13 aastat.
Nüüd on senisest lihtsam luua uusi vastupidavaid ja toitvaid nisusorte. See on tähtis, sest nisu on üks tähtsamaid teravilju, mis toidab suurt osa maailma inimestest.
Ajakirjas Science avaldatud uuringus käsitlevad teadlased nisusorti Chinese Spring, mille hiigelsuurest genoomist katab nende kaardistus 94 protsenti. Ja hiiglaslik nisu genoom on, sest inimese genoomist on ta umbes viis korda mahukam.
Nisu genoomi on kaardistatud ka varem ja ka umbes sama suures ulatuses, aga seekordne tulemus on eelmistest täpsem ja kergemini kasutatav. Ja kasutama seda peaks, sest kui inimkonna arvukus kasvab sajandi keskpaigaks, nagu ennustatud, ligi kümne miljardini, siis oleks hea, kui nisu saagikus tõuseks igal aastal rohkem kui poolteist protsenti.
Parem oleks, kui põllupinda ei suurendataks, sest maakera looduslikule elurikkusele jääks siis veel vähem ruumi kui praegu. Lootust on, sest maisi ja riisi kohta on enam-vähem sama head genoomikaardid juba koostatud ning nende teraviljade saagikus tundub seetõttu juba olevat parenema hakanud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa