Metsik teravili aitab kodustatud nisu päästa
Kaks töörühma teatavad ajakirjas Science ilmunud uurimustes kahe metsiku ja poolmetsiku nisusordi geenide isoleerimisest, mis kaitsevad neid hiljuti Aafrikas ja Lähis-Idas levima hakanud enamikele kodustatud sortidele hukutavalt mõjuva leherooste eest, pakkudes maailma toidujulgeoleku kindlustamiseks potentsiaalset lahendust.
Umbes viiendik maailmas tarbitavatest kaloritest pärineb nisutoodetest. Teravilja ohustavaid seenhaigusi – jahukastet ja leheroostet – on suudetud viimase poole sajandi vältel edukalt erinevate sortide ristamisega vaos hoida, mis kindlustas omakorda stabiilse tootmise. Sajandivahetuse paiku tõstis Ugandas aga pead uus leherooste tüvi, mis suudab edukalt nakatada üle 90% hetkel maailmas viljelevatest nisusortidest. Ug99 nimetatud tüvi on tänaseks levinud kõikidesse Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidesse ning isegi Iraani ja Jeemenisse.
Eelnevate uuringute käigus on kindlaks tehtud, et Ug99 suhtes on vähemal ja rohkemal määral resitentsed vähemalt kaks sorti. Aegilops tauschii on täielikult metsik, mil Triticum monococcum'it kasvatati viimati sagedasti pronksiajal. A. tauschii muudab haiguse kindlaks Sr33'na tuntud geen ja T. monococcum'i puhul ka Sr35. Samas oli nende täpne asukoht genoomis teadmata. Töörühmad suutsid esmalt võimalikke piirkondi piisavalt kitsendada ja seejärel nendes ükshaaval mutatsioonide esile kutsumise läbi mõlemad täpselt kindlaks teha ja isoleerida.
Nende ükshaaval Ug99 suhtes vastuvõtliku nisusordi geenipagasisse siirdamisel leidsid nad, et AetRGA1e'na katalogiseeritud Sr35 tõstab nisu vastupanuvõimet kõiki teada-tuntud leherooste tüvede vastu, paraku Ug99 suhtes vaid mõõdukalt. Sr33 ehk CNL9 muutis sordi aga Ug99 suhtes pea täielikult immuunseks. Seega oleks töörühmade sõnul ideaalne, kui olemasolevatesse sortidesse suudetaks lisada mõlemad geenid.
Geenitehnoloogiat rakendades võtaks see hinnanguliselt aega umbes pool aastat, ent võimaluse kasutamist piirab geneetiliselt muundatud organismide üle käiv debatt. Traditsioonilise ristamise tulemusena saab tõenäoliselt Ug99 suhtes resistentse sordi luua kuue kuni seitsme aastaga. Valitava meetodi rakendamine võib samal ajal eeskätt sõltuda leherooste leviku kiirusest ja selle jõudmisest näiteks Indiasse ja Hiinasse.
Töörühmade uurimused ilmusid ajakirjas Science. (1;2)