Inglismaa Sheffieldi Ülikooli teadlased väidavad, et kui harilikul nisul on vähem õhulõhesid, siis tarbib ta vett säästlikumalt, säilitades seejuures saagikuse.

Õhulõhede kaudu saab nisu õhust süsihappegaasi ja eritab õhku veeauru. Veeauru eritus aitab nisul end jahutada, umbes nii, nagu loomad jahutavad end higistades. Põua ajal sulgeb nisu õhulõhed, et vähendada veekaotust. Kuid kui õhulõhesid on vähem, kaob vett veelgi vähem.

Julie Gray, Andrew Fleming ja nende kolleegid saavutasid õhulõhede arvu vähenemise, kui kahandasid õhulõhede moodustumist korraldava geeni aktiivsust.

Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Experimental Botany, et kui õhulõhede tihedust lehepinnal mitte ülearu vähendada, vaid suhteliselt mõõdukalt, vähem kui poole võrra, siis fotosünteesi intensiivsus ja ka saagikus tavalise nisuga võrreldes ei muutugi.

Nii on lootust aretada nisu põuakindlamaks, et ka muutuvates kliimaoludes saaks maakera üha kasvav elanikkond või vähemalt suur osa sellest korralikult söönuks.

Kas õhulõhede vähendamisega kannatab põuakindlustada ka muid põllukultuure, peab selguma edasistes uuringutes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.