Nisu on põuakindlam, kui lehtedel on vähem õhulõhesid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kui harilikul nisul on vähem õhulõhesid, siis tarbib ta vett säästlikumalt, säilitades seejuures saagikuse.
Kui harilikul nisul on vähem õhulõhesid, siis tarbib ta vett säästlikumalt, säilitades seejuures saagikuse. Autor/allikas: Polina Rytova/Unsplash

Teadlased on loonud uue nisuvormi, mille lehtedel on vähem pisikesi poore – õhulõhesid. Niisugune nisu saab paremini hakkama põuastes oludes, mida kliimamuutus kardetakse mitmel pool maailmas kaasa toovat.

Inglismaa Sheffieldi Ülikooli teadlased väidavad, et kui harilikul nisul on vähem õhulõhesid, siis tarbib ta vett säästlikumalt, säilitades seejuures saagikuse.

Õhulõhede kaudu saab nisu õhust süsihappegaasi ja eritab õhku veeauru. Veeauru eritus aitab nisul end jahutada, umbes nii, nagu loomad jahutavad end higistades. Põua ajal sulgeb nisu õhulõhed, et vähendada veekaotust. Kuid kui õhulõhesid on vähem, kaob vett veelgi vähem.

Julie Gray, Andrew Fleming ja nende kolleegid saavutasid õhulõhede arvu vähenemise, kui kahandasid õhulõhede moodustumist korraldava geeni aktiivsust.

Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Experimental Botany, et kui õhulõhede tihedust lehepinnal mitte ülearu vähendada, vaid suhteliselt mõõdukalt, vähem kui poole võrra, siis fotosünteesi intensiivsus ja ka saagikus tavalise nisuga võrreldes ei muutugi.

Nii on lootust aretada nisu põuakindlamaks, et ka muutuvates kliimaoludes saaks maakera üha kasvav elanikkond või vähemalt suur osa sellest korralikult söönuks.

Kas õhulõhede vähendamisega kannatab põuakindlustada ka muid põllukultuure, peab selguma edasistes uuringutes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: