Valmis nisugenoomi mustand ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Hervé Cochard/INRA

Rahvusvaheline töörühm on kolm aastat kestnud uurimistöö järel suutnud luua esimese pea tervikliku nisugenoomi mustandi. Esialgne analüüs viitab, et sellest võib leida kolmelt erinevalt rohttaimelt pärinevaid geene, kokku on neid aga üle 100 000.

Nisugenoomi suurust selgitab nähtus nimega polüploidisiseerumine, kus järeltulijale antakse korraga samast geenist edasi mitmeid koopiaid. Tavaliselt leidub taimede geenipagasis igast geenist kaks koopiat, millest üks pärineb isalt ja teine emalt. Haruharva satuvad nii muna- kui seemnerakku aga mõlemad koopiad, mille tulemusena võib järglase genoomist leida samast pärilikkusaine lõigust neli koopiat. Kuigi seda võib pidada harukordseks, tuleb välja, et paarisaja tuhande aasta eest juhtus seda nisueellasega lausa kaks korda.

Esmalt hübridiseerusid Triticum uratu ja Aegilops speltoides'ena tuntud rohttaimed, andes elu tänapäeval polbnisuna tuntud teraviljale. Viimane suutis aga omakorda hübridiseeruda Aegilops tauschii nime kandva rohttaimega. Lõpptulemusena võib nõnda nisu genoomi lugeda heksaploidseks, mille omadused annavad ainet ilmselt inimkonna tähtsaimaks teraviljaks.

Tuleb välja, et nisus on alagenoomina säilinud iga rohttaime genoom, mis koosnevad omakorda umbes 35 000 tuhandest geenist. Valdav enamik lõikudest on korduvad, kuni 15 000 nukleotiidist koosnevad ahelad, mis muutis praeguse ajani genoomi järjestamist raskemaks. Nii tasub rõhutada, et hetkel on endiselt tegu veel mustandiga. Teadlastel teavad küll hästi, kus geenid üksikute kromosoomide suhtes asuvad, ent mitte seda, milline nende orientatsioon on ja mis funktsionaalsete geenide vahele jääb.

Samas tekitab teadlastes hämmastust, et valdav enamik sama funktsiooni täitvatest geenidest on säilinud kõigis kolmes alagenoomis. Tõenäoliselt lõi see sobivad eeldused uute joonte leidmiseks, mis nisu tänapäeval niivõrd populaarseks muudavad.

Pikemas perspektiivis loodab töörühm, et genoomi järjestamisega suudetakse anda teistele teadlastele juhiseid, kuidas nisu omadusi edasiste ristamiste või geenitehnoloogia abil maailma kasvava inimpopulatsiooni valguses veelgi parandada annaks.

Uurimused ilmusid ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Science

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: