Üliõpilasorganisatsioonid mõjuvad vaimsele tervisele hästi ({{commentsTotal}})

Üliõpilasorganisatsioonide rongkäik Tallinnas vastupanuvõitluse päeva puhul.
Üliõpilasorganisatsioonide rongkäik Tallinnas vastupanuvõitluse päeva puhul. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Üliõpilasorganisatsioonide tegevustes kaasa löövad noored on vaimsest tervisest teadlikumad ja pakuvad vajadusel abistava käe suurema tõenäosega kui üliõpilased, kes organisatsioonidesse ei kuulu, selgus uuringufirma RAND uuringust.

Teadlased keskendusid oma uuringus organisatsioonile Active Minds, mille eesmärk on tõsta üliõpilaste teadlikkust vaimsest tervisest. Teadlased uurisid nii Active Mindsi tegevuses osalevaid üliõpilasi kui ka neid, kellel puudus organisatsiooniga kokkupuude.

Uuringust selgus, et organisatsioonis kaasalööjate seas oli vähem halvustavat suhtumist vaimsesse tervisesse ja rohkem abistavat käitumist. Üliõpilasorganisatsioonis aina aktiivsemalt tegutsema hakkamine muutis üliõpilaste käitumist positiivselt. Nad hakkasid ajapikku suurema tõenäosusega pakkuma kaaslastele emotsionaalset tuge ja aitama vaimse tervise probleemidega inimestel otsida professionaalset abi.

Uurimuses osales üle 1100 üliõpilase 12 California ülikoolilinnakust. Üliõpilased vastasid 2016/17 õppeaasta jooksul kolmele küsimustikule. See on suurim pikaajaline uuring, mis on uurinud vaimsele tervisele keskendunud üliõpilasorganisatsioonide mõju üliõpilaste vaimse tervise hoiakutele, teadlikkusele ja käitumisele.

Teadustöö vastutav autor ja uuringufirma RAND vanemteadlane Bradley D. Stein ütles, et üliõpilaste juhitud organisatsioonid, mille eesmärk on kaaslasi vaimse tervise valdkonnas õpetada, mängivad olulist rolli ülikoolilinnakus toetava kliima loomises. Teadlaste sõnul on see oluline, sest positiivse kliima puhul otsivad üliõpilased probleemide korral suurema tõenäosusega abi.

Viimased uurimused näitavad, et 20–36 protsendil ameerika üliõpilastel on tõsine psühholoogiline häire, kuid vaid kolmandik neist saab vajalikku abi. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise 2016. aasta uuringust selgub, et viimase kuu jooksul on 16–24 aasta vanustest noortest ligi kolm protsenti kogenud peaaegu talumatut stressi ja üle kuue protsendi noortest on tundnud tavapärasest palju suuremat masendust. MTÜ Peaasjad andmetel avaldub 50–60 protsenti psüühikahäiretest esmakordselt enne 24. eluaastat.

Teadlaste sõnul näitavad uuringu tulemused, et lühiajalised ja traditsioonilisemad programmid vähendavad halvustavat suhtumist ja tõstavad teadlikkust vaimse tervise valdkonnas. Ent üliõpilasorganisatsioonid mõjutavad positiivselt lisaks sellele ka käitumist pikema aja jooksul.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: