Kemikaalid ei pruugi loodusliku ökosüsteemi toimimist soodustada, otse vastupidi – harvad ei ole juhud, kui aastakümneid pärast mõne kemikaali kasutusele võtmist ilmnevad negatiivsed tagajärjed; näiteks DDT kasutamine vähendas oluliselt mitme röövlinnu arvukust, kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja ajaveebi vahendusel.

Paraku tugineb kahjuritõrje valdavalt lühiajalise majandusliku kulu ja tulu arvutusele, bioloogilised lahendused aga ei suuda sageli toime kiiruse osas intensiivsete meetmetega konkureerida ning neid rakendatakse enese tarbijatele paremas valguses näitamiseks sageli ainult paberil. Teisisõnu on tegu n-ö rohepesuga. Hoolimata sellest on teada loodusliku tõrje- või ohjamismeetmete tõhusus, kuigi nende majandusliku kasu aspekti loodusteadlased reeglina oma pädevusse kuuluvaks valdkonnaks ei pea.

Põllumajandusliku tootmise puhul on saadavat kasu suhteliselt kerge rahaliselt mõõta. USA-s Michigani osariigis uuriti, kas ja kuidas kirsiistandustes elutsevad ameerika tuuletallajad (Falco sparverius) ohjavad istandusi väisavaid ning kirssidest toituvate värvuliste arvukust ja kas tuuletallajatel on seeläbi mõju saagikusele.

Sarnaselt meie tuuletallajale (Falco tinnunculus) on ka ameerika tuuletallaja kultuurmaastiku liik, toitub pisinärilistest, värvulistest ja suurematest selgrootutest ning asustab meelsasti pesakaste. Lindude istandustesse meelitamiseks paigutati sinna pesakastid ja ka lindudele sobilikud istekohad saagi varitsemiseks. Kogutud andmeid võrreldi tavapäraste ehk tuuletallaja-vabade istanduste omadega.

Võrdlus näitas, et tuuletallaja kohalolu vähendas oluliselt kirssidega maiustavate värvuliste arvukust ja mõjus saagikusele positiivselt. Kui tavapärastes istandustes hävitasid linnud (suurimad kahjurid olid kuldnokk, Sturnus vulgaris, ja ka turpiaal, Icterus galbula) 13 548 kirssi hektari istanduse kohta, siis tuuletallaja jahimaaks olnud istandustes vaid 2258 kirssi.

Arvutused näitasid selgelt ka tuuletallajate poolt loodud mõõdetavat majanduslikku tulu: ühe pesakasti ülesseadmiskulu oli 115 ameerika dollarit ja hoolduskulu igal järgneval aastal umbes 22,50 dollarit, mis teeb kõigi osariigi istanduste viie aasta kogukuluks kuni 32 123. Kulu kahvatub aga saadava tulu kõrval, mis on kuni 2,9 miljonit dollarit viie aasta jooksul. See tähendab, et iga pesakasti investeeritud dollar toob tagasi 84-357 dollarit ja tekitab osariigile umbes 50 uut töökohta. Kuigi pesakastide asustamine ei ole kunagi 100% kindel, näitab läbiviidud uuring, et tuuletallajate abi kasutamine on pikaajaliselt jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ja vägagi tulus.