Värskest teadusuuringust ilmneb, et röövlindude nägemise headus ei tarvitse aga nii väga tuleneda nende pilgu teravusest ja silma suurest lahutusvõimest, vaid pigem hoopis erakordselt hästi arenenud värvitajust. Saakloom võib olla ka väga väikseke, kuid kui ta värvi poolest taustast vähegi eristub, paneb röövlind teda tähele.

Rootsi Lundi Ülikooli teadlased Simon Potier, Mindaugas Mitkus ja Almut Kelber tegid katseid rüütelviudega, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast pärit haugaslastega. Katseid tegid nad Prantsusmaal asuvas jahikullikasvanduses, sest Rootsis, nagu Eestiski, on jahikullindus keelatud.

Nad seadsid aedikusse üles kaks õrt ja seadsid kummagi õrre taha suure ekraani, kuhu said arvuti abiga kujutisi projitseerida. Igas katsevoorus tehti üks ekraan täiesti ühevärviliseks, teisele aga kuvati mitmevärviline ruudustik. Viude ülesanne oli selgeks saada, et kui nad laskuvad sellele õrrele, mille taga on ühevärviline ekraan, siis saavad nad preemiaks maitsva toidupala.

Kui see selgeks sai, siis hakkasid teadlased värvilisi ruute järk-järgult muutma, kas väiksemateks või värvitoonilt vähem eristuvateks või mõlemat moodi korraga, mitmesugustes kombinatsioonides.

Selgus, et just ruudustiku värvitoonide erinevus oli viudele väga määrava tähtsusega, ja seda erinevust tuvastasid nad väga hästi.

Lindude nägemist on tähtis uurida kas või selle pärast, et leida võimalusi, kuidas vältida nende lendamist tuulikulabade vahele või vastu akent.

Oma uuringust kirjutavad Potier, Mitkus ja Kelber Briti Kuningliku Seltsi toimetistes.