Eesti Maaülikooli nooremteadur Andres Sats uuris mõne aasta eest koos oma kolleegidega kasemahla koostist. Lihtsalt öeldes on kasemahl vesi ja suhkur, vett on 99 protsenti ja fruktoosi ning glükoosi enam vähem võrdses koguses kokku 1 protsent. Lisaks on sellest pisut aminohappeid, mineraalaineid, kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi.

Õigupoolest saabki uurida kasemahla koostist ja teha selle põhjal järeldusi, mis mõju sel võib olla inimese organismile. Teadusandmebaaside otsingu kohaselt ei ole uuringuid, kus oleks kasemahlaga tehtud kliinilisi katseid ehk uuritud selle mõju inimesele.

Andres Sats märgib, et tervistavaid või ravivaid omadusi teaduslikult tõestatult ei ole, kuid arvestades, et tegu on biopuhastatud veega ehk see on puust läbi käinud ning ta sisaldab kehale kasulikke suhkruid, mineraale ja aminohappeid, siis kindlasti midagi halba kasemahla joomine ei tee.

Seega võib öelda, et kasemahla võib juua nii vee kui magusjookide asemel ja tunda rõõmu teadmisest, et see on puhas ja värskendav. Küll aga tasuks kriitiliselt suhtuda turundustekstidesse, kus kasemahla toodetele lubatakse imelisi raviomadusi.

Kasemahla kontsentraat

Siiski võib tegu olla kasuliku loodusliku toorainena, millest saaks teha loodustooteid. Andres Sats tegigi oma uuringud projekti raames, milles uuriti võimalusi, kas ja kuidas annaks kasemahla kontsentreerida. Puumahladest, näiteks vahtramahlast tehakse siirupit. “Meie aga tahtsime teha vahepealset asja, et võtame vett kümme korda vähemaks,” kirjeldas Sats.

100 liitrist kasemahlast saaks kümme liitrit kontsentraati, mis oleks pooltoode, et sellest omakorda annaks teha näiteks marinaadi või jäätist. Selle protsessi käigus tekkis aga probleem.

Kuna kasemahlas on suhkrut, on see väga hea keskkonda, milles saavad paljuneda mikroorganismid, näiteks bakterid ja seened. Kui lahuses on suhkrut 10 protsenti, siis on see veel soodsam keskkond mikroobidele.

Seega tuli kontsentraadi tegemisel võta appi lisaprotsessid: pastöriseerimine ehk kuumutamine või külmpastöriseerimine ehk filtreerimine. Kuumutamisel tekkis mahla sisse sade, mistõttu oli filtreerimine sobivam lahendus ja andis paremaid tulemusi.

Mõlema töötlemise puhul on aga oluline, et mahla sisse ei satuks sekundaarset ehk välist saastet. Seega tuleb nii mahla kogumisel kui ka töötlemisel olla väga hoolikas ja piinlikult puhas.

Kasemahla lembestele inimestele on aga soovitus: kui tahate mahla kodus säilitada, siis parim viis selleks on külmutamine. Kindlasti tasub aga meeles pidada, et toasoojas ja isegi külmkapis hoides rikneb mahl päris kiiresti. Toas võib see juhtuda juba mõne tunniga, jahekapist tasub mahl ära juua mõne päeva jooksul.

Kas teadsid, et:

• Märgadel aladel kasvavate kaskede mahl sisaldab vähem suhkruid ja mineraale kui kuivadel aladel kasvavate kaskede mahl.
• Toodetakse ka kasesiirupit, mille 100 ml valmistamiseks kulub 12 - 14 liitrit kasemahla.
• Maailmas toodetakse aastas kasesiirupit vaid umbes 10 000 liitrit.