"Iga päevas üle soovitatava normi joodud alkoholi ühik vähendab eluiga keskmiselt 15 minuti võrra. See on võrreldav sigareti suitsetamisega," märkis uurimusega mitte seotud David Spiegelhalter, terviseteemadele keskenduv Cambridge'i ülikooli statistikaprofessor. Näiteks päevas järjepidevalt piirnormist kaks klaasi rohkem veini joova 40-aastase oodatav eluiga väheneb kahe aasta võrra.

Eestis peetakse meeste puhul madala riski piiriks nädalas 16 alkoholi ühiku joomist. Naistel on soovitatav juua poole vähem ehk nädalas vähem kui kaheksa alkoholi ühikut.

Värskelt ilmunud uurimuse järeldused põhinevad 19 riigis kokku 600 000 inimese kohta kogutud terviseandmetel. Samade uurimisaluste kohta oli teada ka see, palju nad enda teatel keskmiselt jõid ning milline oli nende haridustee. Keskmiselt jälgiti neid 7,5 aasta jooksul. Samuti uurisid teadlased, kui sageli haigestusid nad selle aja vältel erinevatesse südamehaigustesse. Arvesse võeti näiteks sedagi, kas inimesed suitsetasid või põdesid diabeeti.

Erinevalt levinud müüdist polnud märgata, et vähene alkoholi tarbimine oleks sellest täielikult hoidumisest kasulikum. Pummeldamine seostus väiksema surmaga mitte lõppeva infarktiriskiga. Teisi südame- ja veresoonkonnahaigusi ei hoidnud eemale ükskõik millises koguses alkoholi tarbimine.

"Uurimuse põhisõnum on, et kord juba alkoholi tarbides aitab vähem joomine kauem elada ja langetada mitmete südame-veresoonkonnahaiguste riski," leidis uurimuse esimene autor Angela Wood, Cambridge'i ülikooli epidemioloog.

See toetab vaatenurka, mille kohaselt ei anna üldist suremust alkoholi tarbimisega siduv J-kujuline graafik edasi kogu tõde. Täiskarsklaste suurem suremus võib olla tingitud varasemastest terviseprobleemidest või liigsest alkoholi tarbimisest. Töö autorid nentisid samas, et uuringu ülesehitus antud juhul põhjust ja tagajärge eristada ei võimaldanud. Lisaks tuleksid nende sõnul kasuks pikemat aega kestvad uuringud. Need võimaldaksid midagi öelda ka alkoholi pikaajalise mõju kohta intellektile.

Samal ajal on eelnevad uuringud viidanud, et regulaarselt alkoholi tarbimine ükskõik millisel määral kasvatab näiteks vähki haigestumise riski.

Uurimus ilmus ajakirjas The Lancet.