Uued bioplastist meekapslid muudavad tee joomise mugavaks
Kaleidoskoobi võistluse võitnud ja Ajujahil osalev Decomer Technology on välja mõelnud veeslahustuvas pakendis meeportsjonid, mis muudavad mee tarbimise mugavamaks. Noorte sõnul on tootest huvitatud toitlustuskohad.
Idee autorid Kelly Kangur ja Mart Salumäe seletasid, et üks peamisi põhjuseid, miks inimesed mee asemel suhkrut tarbivad, on mugavus – mesi kleebib, seletavad noored ajakirjale Universitas Tartuensis antud intervjuus.
Decomer Technology arendab kilematerjali- ehk bioproteiinipõhist bioplastikut. Nende toote puhul võtab kasutaja karbist ühe pakendatud annuse ning lisab selle oma kuumale joogile. Pakend lahustub ning tarbija võibki nautida oma teed, ilma et peaks kleepuvate käte, lusikate ja purkidega jändama. Pakend ei ole tervisele kuidagi kahjulik.
Ettevõtte idee taga on Kelly Kangur ja Mart Salumäe. Kelly õpib praegu Tartu ülikoolis majandusteadust ja Mart on materjaliteaduse eriala vilistlane.
Mart rääkis, et ta uuris seda materjali, mida nüüd kasutatakse, juba oma magistritöö jaoks. Ta hakkas otsima ka rakendusi, kus võiks kõnealust materjali tegelikus elus kasutada.
Tuleb osata müüa
Kuna Kelly õpib majandust, siis tema vastutada on ettevõttes müügi- ja turundusalane tegevus. Mart rääkis, et ainuüksi materjaliga pole midagi peale hakata, seda tuleb osata ka müüa. Kahekesi nad täiendavadki teineteise oskusi ja teadmisi.
Noored rääkisid, et nad tegid päris palju ajurünnakuid, et välja mõelda, mida oleks bioplastiku sisse kõige mõistlikum pakendada. "Ma mõtlesin, et mesi on natuke selline nišitoode," rääkis Mart, miks lõpuks otsustati mett pakendama hakata.
Ta ütles, et mõnele võib tunduda see võltsprobleem, aga kui inimestelt küsida, miks nad ei pane tee sisse mett, vaid hoopis suhkrut, siis peamine põhjus seisnebki selles, et meega on tüütu jännata. Mis sest, et see on tervislikum variant.
Meekapslid sobivad suurepäraselt toitlustuskohtadesse. Autor: Erakogu.
Veeslahustuvad meeportsjonid sobivad eriti hästi kasutamiseks avalikes kohtades, nagu kontorid ja kohvikud. Noored on käinud kohvikutes ja toitlustusasutustes rääkimas oma äriideest ning sealsetele inimestele on mee kleepuvus igapäevane mure.
Mart ütles, et tagasiside nende ideele on väga hea ja neile öeldakse ikka, et nad oma mõtte teoks teeksid, sest kui toode on valmis, siis oleks ka kasutajaid.
Materjal, mida kasutatakse mee pakendamiseks, on täielikult söödav ning ei kujuta ohtu inimestele ega keskkonnale, sest koosneb vaid toiduainetööstuses kasutatavatest koostisosadest.
Mesi pole aga ainuke asi, mida saab väljatöötatud materjali sisse panna, ja idee autorid otsivadki hetkel võimalusi, mida veel pakendada. Kui hetkel pakendavad nad mett, siis tulevikus ehk ka spordigeele ja hiljem saaks seda materjali võib-olla ka põllumajanduses kasutada. Viimane variant on hetkel mõttetasandil. Kindel on see, et ainult meega piirduda ei plaanita.
Materjali välja töötamine oli raske
Materjali välja töötamisega on ettevõte tegelenud üle kahe aasta. Mart rääkis, et materjali oli päris raske välja töötada ja ka praegu ei ole see veel täiesti valmis. Käimas ongi katsetamisaeg, kus mõeldakse, kuidas saaks teha niimoodi, et materjal lahustuks vees veelgi kiiremini.
Kõnesoleva ideega – pakendada mett lahustuvasse kilematerjali – on noored tegelenud eelmise aasta oktoobri keskpaigast saadik. Nad võtsid osa Starter Advanced programmist, mis algas oktoobri keskel. Sinna minnes oli neil materjal olemas, aga äriideed kui sellist veel mitte. Oktoobriks oli aga ka idee olemas.
Novembri lõpust saadik on noored üritanud tootmist edendada. Poole aasta pärast loodavad Kelly ja Mart, et neil on olemas tegelik toode, mida nad saavad müüa.
Noorte toode hakkaks maksma ilmselt natukene rohkem kui lihtsalt mesi, mis on purgis, sest nende toode on mugavam ja mugavuse eest on inimesed tavaliselt nõus ka raha välja käima. Meepakid tulevad müüki ilmselt eri suurustes, aga kahesaja grammine pakk võiks maksta umbes kümme eurot, sest mesi on üpriski kallis toode.
Detsembri alguses võitis ettevõte ka Kaleidoskoobi võistluse, mis toimus Tartus Startup Day'l. Kelly ja Mart olid võistlusele minnes üsna enesekindlad, aga nad ei uskunud viimase hetkeni oma võitu.
Kui viimaseid võitjaid välja kuulutati, olid nad juba leppinud, et sel korral neile auhinnalist kohta ei tule. Aga kui öeldi, et Decomer Technology on Kaleidoskoobi võitja, siis olid nad loomulikult väga õnnelikud.
Kelly Kangur ja Mart Salumäe Ajujahi võistlusel. Autor: Erakogu.
Eestis on hea, aga pürgitakse ka väljapoole
Startup Day kujunes üldse noortele ootamatult pikaks. "Ma mõtlesin, et hommikul käime ja esineme ühe korra ära, aga lõpuks saime väga mitmel laval esineda, ka pealaval," rääkis Kelly.
Kelly ja Mart usuvad, et Kaleidoskoobi võidu tõi neile see, et nad olid peaaegu ainsad, kellel oli olemas tegelik algmudel, mida žürii sai katsuda.
Noored on ka seda meelt, et taolistel võistlustel on hea esinemisoskus äärmiselt oluline. "Kindlasti tuleb osata oma idee võimalikult hästi ja selgelt arusaadavaks teha – eks seda sai ka päris pikalt harjutatud. Selsamal nädalal oli veel mitu esinemist, näiteks Ringvaates," rääkis Mart.
Kaleidoskoobi võit tõi kaasa preemiareisi Portugali, kuhu noored lähevad suvel kolmeks nädalaks. See pole aga tavaline puhkusereis, vaid Euroopa Innovatsiooniakadeemia programm, kus on kohal erinevad investorid ja toimub äriarenduse sisutihe koolitus.
Noored ootavad seda reisi väga, et saada ideid, kuidas neil oleks võimalik oma ettevõttega rahvusvaheliselt kaubelda. Jõuda tahetakse Suurbritannia ja Jaapani turule, mis hindavad Mardi sõnul põhjamaist puhtust, looduse ilu ja hügieeni, ning mõlemad riigid on ka maksujõulised turud.
Kelly ja Mart on ka seda meelt, et Eestis on oma äriga väga lihtne alustada. On erinevaid programme, mis toetavad noori ettevõtluse teemadel, kas või ülikoolis. Siiski ei ole olnud kõik alati lust ja lillepidu ning vahel on ka neid kimbutanud motivatsioonipuudus.
Praegu on noored aga Ajujahi 30 parima seas ja see on neile suur motivatsiooniallikas. Oma äriga innustab noori tegelema ka see, et tulevikus ei peaks kellaajast kellaajani tööl käima, vaid oleks teatav vabadus tegeleda endale meeldivate ettevõtmistega.
Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool