ERR Novaator vaatas ringi Web of Science andmbebaasis ning toome nüüd välja kaks põhjust, mis magusaisu võivad tekitada.

1) Mikrobioom ehk meie kõhubakterid

ERR Novaator on korduvalt kirjutanud mikrobioomi ehk meie kõhubakterite väga mitmekülgsetest rollidest.

Ühest 2014. aasta uuringust selgus, et inimesed, kel on isud šokolaadi järgi erinevad oma mikrobioomi poolest nendest, kellel pole vastupandamatut tõmmet šokolaadile.

See võib tuleneda asjaolust, et meie seedetraktis elab erinevatel hinnangutel 10 - 36 000 liiki baktereid. Nende ülesanne on lagundada edasi seeditud toitu, et saada sealt kätte energiat ja toitaineid. Lisaks aitavad nad meil võidelda bakteritega, kes meie seedetraktis võivad meile hoopis kahju teha, ning reguleerivad ka rasvade talletamist.

Võib aga olla ka nii, et need bakterid meie soolestikus hakkavad domineerima ja nõudma neid toiduaineid, mis neile meeldivad. Selle artikli kohaselt mõjutab bakterite tasakaal seda, kas me tahaksime rohkem suhkrut või rasva, sest osadele meeldivad rohkem suhkrud, teisele rasvad. Ja bakterid väidetavalt saavad mõjutada meie maitseretseptoreid, et osa toite maitseks meile paremini.

Ja eks mikrobioomiga kooselu on vastastikmõjuline - nemad mõjutavad meie maitseretseptoreid, meie mõjutame nende populatsiooni toiduvalikuga. Nii võivad domineerima hakata teatud bakterid, kui jätame mingi toidugrupi oma toidusedelist välja.

Kuid on ka uuring, mis näitab, et täispaastul olemine vähendab üleüldiselt kõiksuguseid isusid nii liha, rasvase toidu kui magusa järele. Küll aga tuleb täispaastu ehk toidust teatud perioodiks loobumist teha teadlikult ja läbimõeldult.

2) Rahuldustunne

Kuna suhkrust saab kõige kiiremini kätte energiat, siis pikka aega kalorivaeguses olemine või ka väga kõikuva toitumisega olemine tekitab (magusa)isu. Meie keha annab sedamoodi teada, et vajab kiiret energiat.

Kuna suhkrutest vabaneb energia kiiresti, siis meie meeli tõmbab ka rohkem kõrgema suhkru- ja/või rasvasisaldusega toitude poole.

Suhkrul on aga võime tõsta meie meeleolu, kuna see mõjutab meie ajukeemiat. Nimelt aitab suhkur vabastada ajus serotoniini ja endorfiini, mis mõlemad on rahulolu ehk mõnutunde hormoonid.

Serotoniin on küll keemiliste protsesside kaudne tulemus, mis sõltub hoopis vabanenud insuliinist, mis seondub aminohapetega.

Seetõttu aga kipuvad mõned inimesed sööma ja sealjuures just magusat mõnutunde saamiseks.