Rahvakeeles nimetatakse suhkrut aeg-ajalt valgeks surmaks ja palju on räägitud sellestki, et suhkrutarbimist peaks vähendama. Rahvatervishoiu õppekava magister Maia-Triin Kanarbik uuris oma magistritöös, millised inimesed meelsamini rohkem maiustavad.

Kanarbik rääkis, et toitumist on oluline uurida, sest see mõjutab otseselt inimese tervist. Näiteks mängib toitumine olulist rolli veresoonkonna haiguste ennetamise ja tekke juures. Samuti on uuringud näidanud, et rasvunud inimesed põevad koroonat rängemalt. 

Oma magistritöös uuris Kanarbik magusa tarbimist, sest tahtis teada, kuivõrd suhkur inimese tervist päriselt mõjutab. Suhkrute all peab Kanarbik silmas lisaks lisatud suhkrutele, mida saab maiustustest, ka puuviljades ja piimas leiduvaid suhkruid. 

Eestis tehti viimati rahvastiku toitumise uuring aastatel 2014–2015. Toona kogutud andmestik sisaldab teavet ligi 5000 eestimaalase söömise kohta. Uuringust selgus, et eestlased tarbivad päevas 167 grammi suhkrut, magusaid ja soolaseid näkse. Seda on Kanarbiku sõnul päris palju, sest Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaks moodustama lisatud suhkrud päevasest toiduenergiast vähem kui viis kuni kümme protsenti. Kui suurem osa inimesi võiks tarbida päevas 2000 kilokalorit, siis sellest kümme protsenti saaks kätte umbes 50 grammi suhkruga. Suurem osa lisatavatest suhkrutest saadaksegi suhkru, magusa ja soolaste näkside toidugrupist.

Kanarbik viitas oma magistritöös ühele varasemale uuringule, kus võrreldi Eestit, Ungarit, Taanit, Soomet, Norrat, Rootsit ja Austriat. Selgus, et Eesti ja Soome olid ainukesed riigid, kus suhkru tarbimine ületas kümmet protsenti päevasest toiduenergiast. Viie protsendi piiri ületasid kõik uuringus osalenud riigid.

Euroopa toidu- ja ohutusameti statistika näitab, et Eesti naaberriikides tarbitakse magusat küllaltki sarnastes kogustes kui siingi. Lisaks Eestile paistab piirkonnas teiste seas silma Läti, mille elanikud on samuti maiad. Miks nõnda, ei ole teada. 

Vastuolu teiste riikidega

Kanarbiku magistritöö põhineb Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu (ELIKTU) andmetel. Toitumise kohta koguti infot toitumispäeviku, -intervjuu ja sagedusküsimustiku abil aastatel 2011–2013.

Kanarbik võrdles inimesi, kes tarbisid maiustusi alla 50 grammi päevas ja neid, kes üle 50. Lisaks vaatas ta eraldi inimesi, kes tarbisid hästi vähe suhkrut. Need jaotas töö autor kvartiilideks ning võrdles omavahel ülemist ja alumist kvartiili. 

Töö ühe tahuna uuris värske magister, millised inimesed rohkem magusat tarbivad. Selgus, et seda teevad rohkem kõrgharitud ja suurema sissetulekuga inimesed. "See läks vastuollu sellega, mida uuringud on tavaliselt leidnud. Aga eks riigiti võivadki tulemused mõneti erinevad olla," sõnas ta.

Kanarbiku jaoks oli kõige üllatavam see, et need, kes tarbisid palju magusat, olid paremal sotsiaalsel järjel. Samuti said nad toidust rohkem kasulikke vitamiine ja mineraale. Rohkem suhkrut tarbivad inimesed olid ka vähem altid depressioonile. 

Eelnevalt väljatoodu läks aga vastuollu sellega, millised on tavaliselt taoliste uuringute tulemused. Kanarbiku sõnul annakski siinkohal edasi uurida, kas tegemist on eestlaste eripäraga või millegi muuga, sest miks Eesti üldise statistikaga vastuollu läheb, on raske öelda.

Näiteks Ameerikas ja Soomes tehtud uuringud näitavad, et rohkem tarbivad suhkruid madalama hariduse ja sissetulekuga inimesed. Sloveenias tehtud uuring näitas aga, et rohkem tarbisid suhkruid küll madalama hariduse, kuid hoopiski suurema sissetulekuga inimesed. Prantsusmaa uuringus oli näha trendi, kus kõrgema haridusega inimesed sõid rohkem suhkruid.

Eesti puhul tuleb Kanarbiku sõnul arvesse võtta ka seda, et uuring, mille andmeid kasutati, pärineb mitme aasta tagusest ajast. "Võib juhtuda, et harjumused ja suurem teadlikkus toitumisest on viimaste aastatega muutunud," lausus ta.

Mõned söödud road võivad ununeda

Kanarbik rääkis, et toitumisega seotud andmeid on väga raske koguda, sest kui inimesed peavad üles märkima, mida nad päeva jooksul söövad, siis sageli unustavad uuringus osalejad kõik kirja panna. Vahel tuleb ette ka seda, et inimesed moonutavad oma toidusedelit. "Minu uuringu puhul oli näha, et vaadeldud inimeste päevane toiduenergia oli suhteliselt madal. Eriti neil, kes olid väikesed magusatarbijad. Nende puhul oli toidust saadud energia lausa ebanormaalselt madal. Ehk siis võis tekkida kahtlus, kas nad söövad vähe ega saa vajalikke vitamiine-mineraale kätte või on jätnud midagi märkimata," sõnas Kanarbik. 

Kuigi suhkru kohta on öeldud, mida vähem, seda parem, siis Kanarbiku sõnul ei ole veel paigas, mis hetkel saab suhkrut nii palju, et see hakkab tervist kahjustama. Samamoodi tasub tema sõnul suhtuda mõõdukalt igasugustesse soovitustesse. 

"Näiteks, kui soovitatakse vähem magusat süüa, siis võib osa inimesi mõelda, et nad lülitavad kõik suhkrud ja maiustused välja ning siis ongi inimene justkui tervislik toituja. Tegelikult aga on veel palju rohkem nüansse, millega arvestada," ütles ta.

Magistritöö põhines Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu (ELIKTU) andmetel, millest koguti muuhulgas andmeid lastevanemate kohta. Just neid andmeid Kanarbik oma töös kasutaski. Magistritöö valimi moodustasid lõpuks 1408 täiskasvanut, kellest 41 protsenti olid mehed ja 59 protsenti naised.