Uus paljandeid tutvustav rakendus meelitab Eestimaad avastama
Äsja valminud geoloogide veebikeskkond tutvustab Eesti olulisemaid paljandeid. Koos põhjalike kirjelduste ja asukohainfoga tekitab rakendus maastike avastamise rõõmu ja loob Eestimaast senisest mitmekesisema pildi. Novaatori toimetajad võtsid juhised kätte ja vaatasid, mida hetkel lähima, Tartu Kalmistu paljandi kohta teada saab.
Korrektselt öeldes lisati rakendusse (stratotuup.ut.ee) kõik Eesti stratotüüpsed paljandid. Stratotüüpne paljand on Eesti jaoks oluline läbilõige, kindlate kihtide järjestus –nö etalonläbilõige kindla kivimkeha või ajaperioodi kivimilise järjestuse jaoks. Sarnane asi on zooloogias uute liikide kirjeldamisel esimene eksemplar (holotüüp), mis on võetud uue liigi kirjeldamise aluseks.
Nii et tegemist on eriti esindusliku valikuga, ja võiks öelda isegi, et meie paljandite koorekihiga. Tartu ülikooli geoloogia doktorant, Tõnn Paiste, selgitab Emajõest sadakonna meetri kaugusel kõrguvat Tartu suurimat liivakivipaljandit uudistades:
"Need kivimid, mis siin Tartu kalmistu paljandis nähtaval on, esindavad teatud kindlat devoni ladestu osa Eestis, mille tüüpiline läbilõige on just siit nähtav. Stratotüüpses paljandis on meid huvitav kiht tavaliselt kõige paremini eksponeeritud. See on läbilõige, kus seda kihti esmakordselt kirjeldati või mis sobib seda kõige paremini esindama. Kõik ülejäänud sama läbilõikega paljandid sobivad tüüpläbilõike infot täiendama või annavad muud olulist informatsiooni."
Tõnn Paiste Tartu Kalmistu paljandit tutvustamas. Autor: Katre Tatrik
Mille poolest Tartu Kalmistu paljand eriline on?
"Kalmistu paljand on samaaegselt nii Aruküla lademe kui Aruküla kihistu etalon. Alguses oli ta eriline puhtalt oma läbilõike ulatuse tõttu: siin paljandus punaseid liivakive tervelt 8,5 meetrit, praeguseks on järel ainult 5,5 meetrit. Ilmselt mastaap ja hea juurdepääsetavus oli see, mille tõttu ta valiti stratotüüpseks paljandiks."
Paiste sõnul on paljandite kohta kohapeal kättesaadav info tihtipeale puudulik ja selle lünga täitmisele geoloogide loodud (professor Tõnu Meidla poolt 2012. aastal algatatud) veebirakendus aluse annabki. Tõsi, ka Tartu uhkeimat paljandit ei tutvusta ükski infotahvel, pole viita ega nimegi. Küll on paljandi liivakivi sisse kraabitud hulgaliselt teistsuguseid nimesid – kahjuks sellised eluta maastiku vaatamisväärsused enamasti kaitse all ei ole.
Erialalt paleontoloog, uurib Tõnn Paiste kunagi elanud ja praeguseks välja surnud loomi. Nende loomade uurimisega saab täpsustada piirkonna geoloogilist läbilõiget, täpset vanust, uurida looma ja seda millises elukeskkonnas ta elas. 387 miljonit aastat vanu rüükalade jäänuseid võib leida ka siitsamast liivakivist.
Video: Liivakivis olevad triibud markeerivad kihilisust ja iseloomustavad settimist. Nende abil saab ka voolusuunda määrata, eriti kui on tegu põimkihilisusega (kihikesed on siis diagonaalsed, mitte maapinnaga paralleelsed). Kui on põimkihilisus, siis on settimine toimunud kiirema veevoolu tulemusena – horisontaalsed kihid tekivad seisva vee tingimustes.
Kui paljandihuviline tuleb siia seina äärde, mida põnevat siit on võimalik välja lugeda?
"Huvitavam osa on see, kuidas need liivakivid siia üldse tekkisid. Nad on pärit Skandinaavia mäestikust, siis kui Skandinaavia mäestik oli alles tekkinud ja murenes. See oli sama kõrge kui Himaalaja praegu ja suur mäestik hakkas vaikselt ilmastikuoludega murenema ja kandus nõlvadelt kahes suunas. Üks osa on täna esindatud Eestis, Lätis ja Venemaal punaste liivakividena, teise nõlva materjali näeme näiteks Briti saartel.
Kõige lihtsam analoog kunagistele Eesti aladele on tänapäeval Atlandi ookeani ääres olev Sahara kõrbeala. Sel ajal maamunal väga taimestikku polnud: kalad olid tüüpilised kiskjad, maismaa oli kaetud väiksemate taimede ja samblikega."
Siinsamas Tartu jooksuradade kõrval on meile kätte toodud ja justkui raamatuna lugemiseks avatud info selle kohta, mis toimus sadu miljoneid aastaid tagasi. Millised olid maastikud ja kes maailmas elasid.
Paiste paneb südamele, et eluslooduse kaitsmisel ka eluta loodust ei unustataks. Eesti maastik on mitmekesisem kui paljud eestlased ise arvavad. Nõustun: igav ja tasane on Eestimaa vaid siis kui sõidad Tallinn-Tartu maanteed mööda – ning kui kaardirakenduses sõrmega järge ajada, leiab sealt maantee äärestki põnevat avastamist.
Novaatori toimetus koos Tõnn Paistega soovitab - 5 kõige ägedamat paljandit, mida Eestis külastada:
- Karjaoru juga. Väga uhke ja suur.
- Padaoru jõe paljand. Raskesti ligipääsetav (tihe võsa), aga avastamist väärt.
- Raikküla-Paka astang. Peale ilusa paljandi on asukoht ka Eesti kultuuris olulist rolli mänginud.
- Saaremaal: Ohessaare pank.
- Tori Põrgu. Koos muistsete legendidega ilus jõeäärne paljand.
Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool