Kas operatsioonil tehtud narkoos mõjutab mälu?
Inimesed, kes on pidanud operatsiooni ajal üldnarkoosis, väidavad sageli hiljem, et neil on tekkinud mäluprobleemid. USA teadlased uurisid seda lähemalt ning tulemused vähendavad hirme, kuid tekitavad ühtlasi juurde ka küsimusi.
Ajakirjas Anaesthesia avaldatud uuringust selgub, et operatsioonil üldnarkoosi saanud patsientidel võib esineda mäluprobleeme, kuid see mõju meie kognitiivsetele võimetele on selle uuringu põhjal väga väike ning muidu hea tervise juures olevad inimesed muretsema ei peaks.
Anesteesia ja üldanesteesia ehk narkoos
Anesteesia on seisund, mis kutsutakse esile ravimitega ning sellega blokeeritakse valu levik kesknärvisüsteemi. Seega puudub anesteesias oleval patsiendil valuaisting. Üldanesteesia korral puudub inimesel valutunne, sellele lisanduvad teadvusetus (uni) ja lihasrelaksatsioon (lihasjõu nõrkus). Anesteesiat kasutatakse kirurgilistel operatsioonidel ja teistel valu tekitavatel protseduuridel.
Wisconsin-Madisoni ülikooli teadlased uurisid 312 inimest, kes olid operatsioonil saanud üldnarkoosi ning 652 inimest, kes ei olnud käinud operatsioonil ega saanud üldnarkoosi. Uuritavate keskmine vanus oli 54 eluaastat. Uuringusse valiti vaid need patsiendid, kes operatsioonieelsel tervisehindamisel olid saanud vaimse tervises osas kõrgeimad hinded ehk kel ei esinenud mälu- või kognitiivse võimekuse langust.
Neil paluti teha mäluteste enne ja pärast operatsiooni. Tugevat statistilist seost konkreetsel operatsioonil saadud üldnarkoosi ja mäluhäirete vahel ei nähtud. Küll aga näis olevat seos sellega, kas inimesel oli olnud üldnarkoosiga operatsioone viimase viie aasta jooksul.
Seega operatsioonide arv tervikuna ning lisades sinna juurde ka vananemisest tingitud mälu halvenemine, võivad muuta töömälu kehvemaks. Samuti tekkis töömäluga probleeme neil patsientidel, kellel operatsioonieelse tervisehindamisel oli tervise üldseisund kehvem. Seega on narkoosil mälule suurem mõju keskealiste ja varasemalt kehvema tervisega inimestele.
Selle uuringu piiranguna toovad autorid välja asjaolu, et patsientide hulgas oli rohkem kõrgema haridusega inimesi, mis omakorda tähendab enamasti üldiselt paremat tervist ning ka kõrgemat vaimset võimekust. Uuringut oleks tarvis korrata ka nende inimestega, kelle vaimne võimekus juba on vähenenud ning sellisel puhul võib narkoosi mõju mälule olla oluliselt suurem.
Toimetaja: Marju Himma