Vetikad kõhtu ja näole määrimiseks – teaduslikult tõestatult hea mõte ({{commentsTotal}})

Sushi
Sushi Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Süüa vetikaid – milleks ometi? Mida nii head ja kasulikku saab olla milleski, mida me enamjaolt tunneme rannaliival haisva adruna? Sushi võib ju hästi maitsta, aga kindlasti ei ole määravaks faktoriks nori. Ka marmelaad on hea maius, aga ju ei midagi enamat. Veelgi veidram, milleks vetikat omale siis veel näkku määrida?

Asi on tegelikult lihtsaimast lihtsam. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi ning nende kanda oli tähtsaim ülesanne – varustada Maa atmosfääri hapnikuga ning luua hilisem sobilik keskkond teiste organismide jaoks. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli ning neis toimub fotosüntees. Tuntuimad on rohe-, puna- ja pruunvetikad.

Toiduna kasutatakse vetikaid justnimelt kehakaalu normaliseerimiseks ning seedimise parandamiseks. Lisaks puhastavad nad verd, on põletikuvastased, stimuleerivad, vähendavad kolestoroolitaset, mineraliseerivad ja vitaminiseerivad, aitavad vältida ka arterite lubjastumist.

Järgnevast videost saab ülevaate vetikate mitmekesisest maailmast:

Nad sisaldavad meile kõige olulisemaid vitamiine, mineraale, aminohappeid, ensüüme ja valke. Vetikad aitavad parandada ka mõtlemist ja mälu. Kõlab ju igati hästi?

Lihtne näide – kuivatatud kombu vetikas sisaldab rohkem kaltsiumi kui klaas piima. Dulse-vetikas sisaldab see-eest rohkem toitaineid kui spinat. Pruunvetikas jällegi aitab vähki ennetada.

Kuna vetikad on mitmekülgne toit, on teda ka väga lihtne igapäevastesse roogadesse lisada. Õhukesed lehed supi sisse, praetuna prae kõrvale või siis lihtsalt salatisse. Vetikatega on väga lihtne eksperimenteerida. Ka on vetikad head lihtsalt vahepalaks, kuna ei sisalda põhimõtteliselt kaloreid, seega on nad suureks abiks kaalujälgijatele.

Kosmeetikavaldkonnas on neil väga palju häid omadusi. Nad näiteks elustavad naha ainevahetust, stimuleerivad vereringet, kiirendavad rakuainevahetust, rahustavad nahka, on antibakteriaalsed, tasakaalustavad rasunäärme tegevust, parandavad kudede niiskussiduvusvõimet ning tugevdavad naha epidermaalbarjääri.

Ühelt poolt kasutatakse vetikaid toodetes vastava konsistentsi saamiseks, teiseks kasutatakse neid aktiivainetena tänu nende rikkalikule keemilisele koostisele – nad sisaldavad palju mineraalaineid, polüsahhariide, lipiide, küllastumata aminohappeid, tsütokiine, antioksüdante jt. Jättes kõrvale kõik keerulised terminid, on nende koostis lausa puhas kuld.

Enimkasutatavad pruunvetikad sisaldavad joodi, C-vitamiini, kaaliumit, valke, B2-vitamiini ja palju muud. Temast saadavad aktiivained väljutavad kudedest liigvedelikku ja jääkaineid ning tugevdavad veresoonte seinu. Punavetikates on A, E ja B-12 vitamiini ning valku ja palju muud, mis niisutavad ja elustavad kudesid. Ka rohevetikat kasutatakse niisutajana, sest see sisaldab A ja C-vitamiini.

Korallvetikad parandavad kudede ainevahetust ning tugevdavad immuunsüsteemi, sest sisaldavad tsinki, mangaani, magneesiumit ja vaske. Ränivetikates on palju mineraalaineid ning mikroelemente ehk nad elustavad ja stimuleerivad kudesid ning nende ainevahetust.

Arvestades kõike seda head, mida nad sisaldavad, tuleks mõelda veel selle peale, mis saab meie tervise ja välimusega siis, kui me kõike seda imelist tarbima hakkaksime?

Enamus vetikatel baseeruvaid kosmeetikatooteid on nii lõhna- kui säilitusainete vabad ehk siis ka allergiarisk on minimaalne.

Sageli kasutatakse vetikaid tselluliidivastastes toodetes, nii konsistentsi- kui toimeainena. Millisel naisterahval küll ei oleks pidevat võitlust apelsinikoore välimusega nahaga?

Järgnevast videost saab teada, mille joaks vetikaid kasutada saab:

Ühesõnaga, võttes arvesse neid kõikvõimalikke vitamiine, mineraale ja omadusi, mida vetikad endas sisaldavad, on lausa patt, et me neid igapäevaselt ei tarbi. Üllatav on see, et vetikad ise vajavad nii vähe – valgust, soojust ja toitaineid – kuid samas sisaldavad nii palju head. Isegi kui tunned end hästi ja igati tervena, tasuks vetikatooteid süüa või nahale määrida, organism teab ise väga hästi, millest tal hetkel puudus on.

Vetikate teemat uurisid Tallinna ülikooli ELU õppeaine raames Heili Anni, Anna-Marie Jakobson ja Rahel Tammiste.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: