Uudishimugeeniga säälikud pagevad kliimamuutuse eest ({{commentsTotal}})

Kui kliima muutub ja elukeskkond kehveneb, siis üks võimalus elutingimusi parandada, on leida paremad tingimused mõnes teises kohas. Kuid mitte kõik ei ole ühtemoodi hakkajad uusi elupaiku otsima.

Hakkamine oleneb iseloomust, see omakorda osaliselt geenidest. Nüüd on teadlased avastanud, et vahval kuldkollasel värvulisel koldsäälikul, kes on levinud suuremas osas Põhja-Ameerikast, oleneb kahest kindlast geenist, kas linnuisend on piisavalt hakkaja, et kliimamuutuse korral endale uut elupaika vaatama hakata või mitte.

Need geenid nimega DRD4 ja DEAF1 on teada ka inimesel, kaladel ja mõnelgi muudel lindudel peale säälikute ja mõlemad need geenid on teadaolevalt seotud nende omaniku uudishimulikkusega.

Nüüd tegid Rachel Bay Ameerika Ühendriikidest Los Angelese California ülikoolist ja ta kolleegid katseid 229 koldsäälikuga 21st Põhja-Ameerika paigast ja uurisid neil neid kahte geeni. Selgus, et neis populatsioonides, mida kliimamuutus juba ohustab, on uudishimulikuks tegevad geenivariandid vähem levinud kui mujal.

Võib-olla ongi siis uudishimulikumad säälikud kõigi oma geenidega neist paigust juba lahkunud ja endale mõne parema elukoha leidnud? Igal juhul loogiline tundub ning nii Bay ja kaasautorid ajakirjas Science ka kirjutavad.

Tuleb siis välja, et kliimamuutusega toimetulekuks ei olegi vaja alati sellega füsioloogiliselt kohaneda, vaid piisab ka käitumuslikust kohanemisest, mis mõnel puhul ei tähenda muud, kui lennata vurrdi minema.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: