Soomes alustavad linnud pesitsemisega üha varem
Kliimamuutuste mõju uurimiseks vajalike pikaajaliste andmete kogumine on vaevaline. Kui andmeid ilmastiku kohta kogutakse tänapäeval riiklike seireprogrammide raames, siis näiteks lindude pesitsusandmete kogumisel võetakse sageli appi harrastuslinnuvaatlejate nö kodanikuteaduse (citizen science) projektid. Üks vanimaid harrastusteadlaste poolt kogutud andmestikke pärineb Soomest, kus linnuvaatlejad on registreerinud lindude pesitsusandmeid juba 75 aastat.
Soome teadlaste avaldatud uuringus kasutati aastatel 1961-2012 kogutud kliima ja lindude pesitsusandmestikke, tutvustab värsket teadusuuringut Tartu ülikooli zooloog Marko Mägi portaali Linnuvaatleja vahendusel. Analüüsides kasutati pesitsusandmeid 26 Soomes tavalise linnuliigi kohta, kes jagati paigalindudeks (näiteks porr, harakas, rasvatihane) ning lühi- (näiteks metsvint, kiivitaja) ja kaugmaaränduriteks (näiteks must- ja hall-kärbsenäpp, suitsupääsuke). Kokku kasutati 129 063 pesitsuse andmeid, mille alusel analüüsiti pesitsuse alguse, õhutemperatuuri ning sademete vahelisi seoseid.
Tulemused näitasid, et varajastel kevadetel alustavad linnud pesitsust kümme päeva varem kui hilistel kevadetel, sealjuures on pesitsemise algus oluliselt varasemaks nihkunud just alates 1990. aastatest. Sarnaselt mujal Euroopas tehtud uuringutele näitavad ka Soome ilmastiku andmed, et soojemaks on muutunud talvekuud (detsember-veebruar) ning varakevad (märts-aprill), mais ja suvekuudel temperatuur oluliselt tõusnud ei ole. Sademete mõju pesitsemisele – mida vihmasem kevad, seda hiljem algas pesitsus – täheldati kümne liigi puhul.
Suurimad muutused on toimunud paigalindude ja lühirändurite pesitsuses, samuti omnivoorsete ning putuktoiduliste liikide puhul: näiteks on kevadise õhutemperatuuri tõus ühe kraadi võrra nihutanud omnivoorsete paigalindude (näiteks rohevint, sinitihane) pesitsust varasemaks keskmiselt 3,51 päeva, lühi- ja kaugmaaränduritel 2,58 ning 2,49 päeva; putuktoiduliste puhul aga vastavalt 1,67, 0,74 ja 0,65 päeva.
Suurem muutus just paigalindude pesitsusalguses tuleneb tõenäoliselt võimalusest koheselt reageerida lokaalsete olude muutustele; rändlindudel seda võimalust ei ole. Muutustele reageerimine on aga oluline, sest toiduobjektide, näiteks putukate, areng sõltub õhutemperatuurist ning soojal kevadel poegadele piisava toidu leidmiseks ja nende kasvatamiseks on vaja asuda pesitsema varem.
Eestiga samas piirkonnas läbiviidud uuring on nii heaks näiteks harrastusteaduse olulisest panusest teadusliku andmestiku kogumisse kui ka kinnituseks, et koostöös harrastusteadlastega kogutud teavet saab edukalt kasutada keskkonnamuutuste jälgimisel.
Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool