Noore turteltuvi tiib sobib rändeks, kuid mitte põgenemiseks ({{commentsTotal}})

Turteltuvi on Eesti aasta lind 2017
Turteltuvi on Eesti aasta lind 2017 Autor/allikas: Antonio Sales Martinez/Flickr

Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks.

Teatakse ka, et rändsete värvuliste vanalindude tiivad on pikemad ja teravatipulisemad kui noorlindudel. Ühte kindlat korrapära noor- ja vanalindude tiibade kuju erinevuste kohta siiski välja tuua ei saa, kuid on teada, et erinevate ökoloogia ja morfoloogiaga liikide tiiva kuju ning seda määravad tegurid erinevad, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi Linnuvaatleja lehel.

Tuvid, sealhulgas ka turteltuvid (Streptopelia turtur) on osavad õhus manööverdajad ja suudavad lennata kiirusega kuni 60 km/h. Koha pealt kiiresti lendu söösta võimaldavad neil lühikesed ja ümarad tiivad ning võimsad, võrreldes teiste linnurühmadega suhteliselt suuremad rinnalihased, mille tõttu on nad ka inimestele jahinduslikku huvi pakkunud.

Kütitud turteltuvide andmetele tuginev Hispaanias läbi viidud uuring näitas, et turteltuvi vanalindude tiivad on noorlindude omadest ligi 6 millimeetrit pikemad ning noorlindude tiivad on vanalindude omadest teravamatipulisemad.

Vana- ja noorlindude tiivakuju erinevused võivad tuleneda sellest, et teravatipulised tiivad on kohasemad rändamiseks ja aitavad noorlindudel kergema vaevaga sooritada esimest rännet, mille järel, pärast esimest sulgimist talvitamisaladel, muutub olulisemaks aga linnu manööverdamisvõime.

Linnu vanuse ja tiibade morfoloogia vahelise seosega võib seletada ka seda, miks noorlinnud langevad kiskjate ning jahimeeste saagiks sagedamini – nende lühemad ja terava tipuga tiivad ei ole kiireks õhus manööverdamiseks nii kohased kui vanalindude pikemad tiivad.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

Aevastuse allasurumine võib kurvalt lõppeda

Kuuldava aevastuse vältimiseks üheaegselt ninasõõrmete ja suu kokkusurumine võib mõnikord halvasti lõppeda. Arstid kirjeldavad ajakirjas BMJ Case Reports ilmunud raportis juhtumit, kus päädis see tugeva valu ning kõne- ja neelamisraskustega.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: