Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi kirjutab Linnuvaatleja veebipesas, et sigimisorganite arenemisest annab väliselt märku näiteks talvise sulestiku asendumine iseloomuliku hundsulestikuga, mille abil isaslinnud emaslindude tähelepanu üritavad pälvida.

Kuigi 97 protsendil linnuliikidel toimub sugurakkude ülekanne emase suguteedesse kloaakide lühiajalisel kokkupuutel, kasvavad sigimise ajaks 3 protsendil liikidest ka genitaalid, mille abil spermid otse emaslinnu emakasse viia.

Lindude seas on silmatorkavaimad peeniseid partidel – need on spiraalse kujuga ja võivad olla kümneid sentimeetreid pikad. Enda kehasuurusega võrreldes on selgroogsete seas pikima peenisega argentiina händpart (Oxyura vittata), kelle peenis on üle 40 sentimeetri pikk. 

Milleks on vaja nii pikka peenist?

Teoreetiliselt on suurte organite kasvatamine ja töökorras hoidmine füsioloogiliselt kulukas ning see on soositud vaid juhul, kui sellest saadud tulu – järglaste hulk – kaalub ülesse kulu.

Kuigi valdav osa partlastest on sigimisperioodil monogaamsed, on üsna levinud ka isaste poolt peale surutud paarivälised kopulatsioonid ehk vägistamised, mille puhul peenise pikkus võiks luua eelise. Uuringud on näidanud, et erinevatel pardiliikidel seostub peenise pikkus just vägistamistega – pikema peenisega pardiliikidel esineb seda sagedamini. Siiski ei ole pealesunnitud suguakt tõhus strateegia oma geenide levitamiseks – liikidel, kelle puhul vägistamiste sagedus moodustab kõikidest suguaktidest 30–40 protsenti, on selle tõhusus vaid 2–5 protsenti.

Hiljuti avaldatud uuringus otsiti vastust küsimusele, kas peenise kasvamist mõjutavad ka isaste sotsiaalsed suhted ja omavaheline konkurents. Selleks uuriti väike-merivardi (Aythya affinis) ja valgepõsk-händpardi (Oxyura jamaicensis) isaslinde.

Kui väike-merivardi isaslinnud on üldiselt väheagressiivsed, kelle peenis kasvab sigimise ajaks 4–8 sentimeetri pikkuseks, siis valgepõsk-händpart on agressiivsuse tõttu kantud ka Euroopa Liidu võõrliikide nimekirja. Valgepõsk-händpardi isaslinnud kogunevad sigimisperioodil 2–5 liikmelistesse gruppidesse, konkureerivad omavahel viljastamisvõimlause pärast, kuid vaid 25 protsenti on selles edukad; nende peenised kasvavad üle 20 sentimeetri ja on kaetud keratiinist konksudega.

Vastuse saamiseks moodustati mõlema liigi lindudest erineva isaste arvuga gruppe, keda kahe aasta vältel jälgiti. Vaatlused kinnitasid, et isaste omavaheline konkurents ja sotsiaalsed suhted võivad tõepoolest mõjutada peenise suurust – kui rühmas oli rohkem isaslinde, kasvasid sigimishooaja saabudes väike-merivardi isaslindudel peenised pikemaks. Valgepõsk-händpardi isaslindudel peenised jäid aga lühemaks, kuid see-eest saavutasid need oma mõõtmed kiiremini. Seega võib partlaste sotsiaalsetel suhetel nii liikide vahel kui ka liigisiseselt olla roll genitaalide kasvamisel.