Haisid saab hästi uurida ka vees hõljuva DNA järgi ({{commentsTotal}})

Ujub ookeanis hai. Ei aimagi ta veel, et teda jälgib teadlane. Ega hakkagi aimama, sest teadlane võtab vaid merest vett ja otsib sealt hai DNAd.

Merebioloogid eesotsas Judith Bakkeri ja Stefano Marianiga Inglismaalt Salfordi ülikoolist on jõudnud tõdemusele, et haide uurimiseks ei pea neid mürakaid merekalu kinni püüdma, isegi mitte filmima ega muul moel häirima, vaid paljukski piisab veeproovide võtmisest ja DNA põhjal tuvastamisest, millist liiki haisid piirkonnas kui palju ujub. Veest saadud DNAd uurides hoiavad teadlased samas ka ise palju aega kokku, mis muidu kulunuks haide jälitamisele ja jälgimisele.

Haid jätavad vette väikesi nahatükikesi, väljaheiteid, verd ja muud, millest saab DNAd eraldada. Veeproovimeetod aitab loodetavasti koguda ka paljude hailiikide kohta oluliselt rohkem andmeid kui seni on kogutud. Sellest oleks haiteadusele abi, sest teadlased isegi tunnistavad, et ligi poolte teadaolevate hailiikide asjus valitseb tõsine andmevajak.

Uurimisrühm, kuhu peale brittide kuulus ka ameeriklasi, bahamalasi, jamaikalasi ja prantslasi, võttis veeproove Kariibi merest ja Austraaliaga külgnevast Korallimerest. Analüüs näitas, et Kariibi meres oli hairikkaim paik Bahama saarte juures, kus õnnestus tuvastada 11 hailiiki. Pole ka ime, sest seal asub ka haide kaitseala. Korallimeres sisaldas kõige rohkem hai DNAd Chesterfieldi saarestiku ümbrus. Jällegi pole ime, sest see saarestik on inimasustuseta ja asustatud saartest üsna kaugel.

Teadlased kirjutavad oma uurimusest ja tõdemusest ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: