Suur täht sureb juba kolmandat aastat ja astronoomid ei tea, miks ({{commentsTotal}})

Supernoova plahvatus kunstniku nägemuses.
Supernoova plahvatus kunstniku nägemuses. Autor/allikas: ESO/M. Kornmesser

Suurte tähtede elu lõpeb ikka suurejooneliselt – nii nagu päris maailmas, nii ka kosmoses. Astronoomid on leidnud aga nüüd tähe, mis keeldub taevalaotuselt kadumast. Enamgi veel, iPTF14hls näib plahvatavat supernoovana vähemalt viiendat korda.

"Oleme esitlenud tulemusi rahvusvahelistel konverentsidel juba paarisajale teadlasele. Neist suurem osa on läinud neid nähes päris elevile. Mitte keegi ei oska aga päris täpselt selgitada, mis seal ikkagi toimub," sõnas uurimuse juhtivautor Iair Arcavi, USA-s Californias asuva Las Cumbres observatooriumi astrofüüsik.

Maast ligikaudu 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuv iPTF14hls oleks jäänud teadlastel peaaegu kahe silma vahele. Selle avastamise järel 2014. aastal ei paistnud see silma millegi erilise poolest. Kuid nagu juhtub ikka ja jälle, päästsid päeva viimases hädas lõputöö teemat otsinud magistritudengid. "Soovitasin neist ühel, Zheng Wongil, supernoova vaatlusi sisaldavat kataloogi läbi kammida. Ehk hakkab tal seal midagi huvitavat silma," meenutas Arcavi. Nii ka juhtus.

Teada-tuntud supernoova plahvatuste käigus paiskab massiivse tähe sisemuses toimuv plahvatus selle välimised kihid ümbritsevasse ilmaruumi. Vabaneva energia toel hõõgub vesinikgaas keskmiselt sada päeva. Wong märkas aga, et iPTF14hls säras eredalt ka pool aastat hiljem. Traditsioonilise saja päeva möödudes paistis see sama noorena kui teised supernoovad 30 päeva vanuselt. Kaks aastat pärast plahvatust oli selle näiline vanus võrreldav 60 päeva eest plahvatanud supernoovaga.

IPTF14hls on tavalistest supernoovadest oluliselt eredam ja pikaealisem. Autor: LCO/S. Wilkinson

"Hiljuti hakkas supernoovad Päikese tagant uuesti paistma. Kuigi see on endiselt tavalistest kordades eredam, on selle eredus vähenenud vahepealse ajaga umbes sada korda. iPTF14hls paistab viimaks hääbuvat, kuid me ei ole selles päris kindlad," nentis Acavi.

Töörühm leidis nimelt arhiiviandmetes tuhlates, et samas taevapiirkonnas lahvatas supernoova 1954. aastal. Võimalus, et tegu on pelga kokkusattumusega, jääb 1–5 protsendi vahele. Isegi kui iPTF14hls näol on tegu teise supernoovaga, oleks astrofüüsiku sõnul tegu ka sellisel juhul tema teada tegu harukordse sündmusega.

Võimaliku tekkemehhanismina käis Acavi kolleegidega ajakirjas Nature ilmunud töös mudeli, mille võimalikkuse üle on arutlenud eelnevalt vaid teoreetikud. "Pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoova (pulsational pair-instability supernova) saab tekkida vaid ülimassiivsetest tähtedest. Nende sisemus on sedavõrd tuline (~ miljard kraadi Celsiuse järgi), et kõrge energiaga valgusosakestest tekivad aine ja antiaine osakesed," selgitas astrofüüsik.

See vähendab oluliselt kiirguse avaldatavat rõhku. Täht hakkab kahanema ja selle sisetemperatuur uuesti tõusma. Kolme miljardi kraadi juures hakkavad ühinema hapniku tuumad, mille käigus vallandub taas suurel hulgal energiat. Suur hulk materjali paiskub ilmaruumi ja tähe suurus stabiliseerub. Seejärel hakkab tsükkel uuesti peale. Samas tunnistas ta kohe, et hüpoteesil on omad puudused.

Hakatuseks vallanduks selle tulemusel suurusjärgu võrra vähem energiat, kui on astronoomid seni tehtud vaatluste käigus näinud. "Samuti võiks mudeli alusel oodata, et suurem osa väliskihtide vesinikust paiskuks juba esimeste plahvatuste tõttu kaugele ilmaruumi. IPTF14hls lähistelt pärineva valguse analüüsi põhjal on vesinik aga selgelt olemas," sõnas Acavi.

Astrofüüsik lootis, et paari järgmise aasta vältel tehtavate vaatlustega saadakse parem ülevaade objeki sisestruktuurist. See aitaks pakkuda teoreetikutel välja reaalsusega paremas kooskõlas olevaid mudeleid ja selgitusi.

Kui tegu on tõesti pulseeriv paari-ebastabiilsus supernoovaga, viitab see, et Päikesest enam kui sada korda suurema massiga tähed tekivad ka tänapäeval. Seni on arvatud, et see iseloomustas vaid noort universumi. "Lahendamist vajavaid mõistatusi igal juhul jätkub. Ja see, mida me veel päris hästi ei mõista, pakub meile ka kõige rohkem põnevust," naeratas Acavi.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Küberturvalisus kehtib põhimõte: ehitatud müüride kõrgus on ebaoluline, kui väravavalvur on võimalik hõlpsasti ära meelitada.

Just sina oled küberturvalisuse nõrgim lüli

Kuna küberkuriteo sooritamiseks kulub vaid sekund, on kasutajat kaitsta väga keeruline. On vaid üks lahendus ja see kätkeb endas õigusteadust ning kasutaja harimist, kirjutab Tartu ülikooli IT-õiguse doktorant Kristjan Kikerpill.

Hea küsimus: mitu bakterit elab korraliku rahatähe peal?

Nakkushaiguste ja kõhutõbede laiem levik on tekitanud ERR Novaatori lugejatel küsimuse, kas näpud tuleks talvel igaks juhuks eemal hoida ka käest-kätte ringlevast paberrahast ja müntidest. Kuigi raha on tõepoolest räpane, pole vastus ehk päris see, mida võiks ehk oodata.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: